Hiljuti toimunud keskkonnaauhindade jagamisel mängiti vaimukaid vaheklippe, kus tulnukate kaudu inimeste keskkonnakahjulikku käitumist pilati. Vee raiskamise ja suitsukonide maha loopimisega oli ühte patta pandud ka puidust elektri ja sooja saamine.

Harvester langetamas mastimännikut ning taamal energiajaama korstnad tossamas. Sama halb nagu koni maha poetamine. Vaataks siis lähemalt neid metsaomanikke, kes ilusa männiku küttepuuks raiuvad. Miks nad nii teevad?

Kütteks müümine on hädalahendus

Erametsakeskuse hinnastatistika kohaselt maksis III kvartalis tihumeeter küttepuitu ümarmaterjalina ca 25 eur/tm. See on hind lõpptootja juures, näiteks katlamajas. Puud metsast ise sinna ei lähe. Vaja on langetada ja laasida, metsas kokku vedada ning hiljem mööda maanteed transportida.

Seesama hinnastatitika annab teada, et puidu varumiskulude suuruseks oli keskmiste raielankide korral 12-16 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 6-8 €/tm. Harvendusraiel on metsa ülestöötamiskulu kindlasti suurem.

Võtame metsakuludeks keskmiselt 14 eur/tm ja transpordikuluks 7 eur/tm. Kokku 21 eur/tm. Seega jääb metsaomanikule küttepuud müües kõigest 4 eurot tm! Harvendusraiel on kulud suuremad ja seal on hästi, kui metsaomanik küttepuu müügiga nulli tuleb. Teeme nüüd läbi sama matemaatika palgi müümisel.

Männipeenpalgi keskmine hind oli eelviidatud turuülevaate kohaselt III kvartalis ligemale 98 eur/tm, jämepalgil 109 eur/tm. Kuna puust saab nii jämedamat kui peenemat palki võtame keskmiseks nende hindade vahepealse ehk 103 eur/tm. Palgipuu saeveskisse jõudmise kulud on laias laastus samad nagu küttepuul. Ehk siis 21 eur/tm. Lihtne arvutus näitab, et metsaomanikule jääb männipalki müües kätte 82 eurot tihumeetri eest. Võrdleks nüüd – kumb on suurem number, kas küttepuu eest saadud 4 eur/tm või 82 eurot tihumeetri palgi eest?

Kas tõesti soovivad metsaomanikud puud peaaegu tasuta energiasektorile ära anda, selle asemel, et neid palkideks müües raha teenida? Jah, energia tootmiseks müüvad metsaomanikud puitu samuti. Aga sellist, mis mujale ei kõlba – mis on mäda, liigselt kõver, peenike, meeletult okslik jne. Kui otsestele kuludele arvestada juurde metsa haldamisega aastate jooksul kantavad üldkulud nagu näiteks maamaks, siis on selge, et puidu kütteks müümine ei ole tasuv tegevus. See on mujale mittesobivale puidule parema alternatiivi puudumisel hädalahendus, mitte kasumi teenimine.

Puit on odavam kui teised energiaallikad

Eestis kasutavast toasoojast tuleb 58% puidust. Kütteks kasutatakse ka< gaasi, elektrit jms. Gaasi hinna mitmekordsest kallinemisest on palju juttu olnud. Vaatame numbreid ka. Konkurentisameti andmeil on kalleim soojuse piirhind 112 eur/MWh. Loomulikult on tegemist gaasikütte piirkonnaga. Puiduhaket kasutava kaugkütte hinnad jäävad olenevalt küttepiirkonnast tasemele 45-60 eur/MWh. Ehk vahe võib olla kohati rohkem kui kahekordne!

Lisaks sellele, et puit annab Eesti inimestele odavama toasooja peaks korra mõtlema, kust aastaid tagasi paljukiidetud maagaas tuleb. Kus on meie maagaasi rahvuslikud maardlad? Kõik on imporditud. Eesti inimeste küttearvete raha liigub Eestist välja. Eesti Taastuvenergia Koda on arvutanud, et aastas maksame Venemaale maagaasi eest suurusjärguna 185 miljonit eurot aastas (sellest kodutarbijate gaasikütte kulu ca 85 mln eur).

Sama raha puidukütteks makstes jätaksime raha Eestisse. Lisaks tasub meelde tuletada elementaarset teadmist, et puit on meil kohapealne taastuv materjal. Suudame selle oma metsadest varuda. Kas gaasi saame või mitte sõltub aga gaasi müüja otsusest. Ja see ei pruugi alati olla äriline, vaid mõjutatud poliitilistest ambitsioonidest.

Lisaks soojale toale aitab puit ka lambi põlema saada. Ligemale 15% Eestis tarbitud elektrist saadakse puidust. Kui vihatud puidupõletamine lõpetada oleks see kogus elektrit turult puudu. Energiakriis on õpetanud, et mittetoodetud elektrit ei saa imelihtsalt millegi muuga asendada. Elekter ei tulegi seina seest. Kas selles olukorras on ikka mõistlik vihata puidu kasutamist energia saamiseks?

Kas metsad saavad otsa?

Lisaks okstele, latvadele ja puidutööstuse jääkidele võib puidust energiat saada ka tüvepuidu kasutamisest. See paljukritiseeritud tegevus on aga täiesti normaalne, kui tüvepuidule muid kasutusalasid pole. Eestis on rohkem kui 30 miljonit tihumeetrit hall-lepikuid. Erametsade pindalast on isegi üle 10% halli lepaga kaetud. Paraku on hall-lepp puit, millest saab väga vähe teha muud kui energiat. Tselluloosi temast ei toodeta, kuna sobivat tehnoloogiat pole. Tüvi on reeglina liiga kõver ja peenike, et sae- või mööblitööstusele tooraineks olla.

Professor Veiko Uri sõnade kohaselt on hall-lepikud selgelt alamajandatud, kuigi üle poole neist on küpsed. Miks siis metsaomanik neid puistuid ometigi energia tootmiseks ei paku? Artikli alguses toodud matemaatika toob asjasse selgust – müüa tasub korralikku palki saetööstusele, mitte tüvepuitu puidu põletajatele. Hind on liiga madal. Kohati olematu.

Kuna küpsete hall-lepikute asemele saaks kuusemetsa kasvama panna ja energiat on meil vaja, tasuks metsaomanikke motiveerida lepikuid rohkem majandama, mitte kritiseerida, kui oma elukaare lõpule jõudnud hall-lepa nott energiatootja katlasse jõuab. Erinevatel hinnangutel läheb ca 40% Eesti metsadest varutud puidust energiatootmisesse. On küll paljuvõitu. Aga põhjuseks ei ole metsaomanike soov puit ülimadala hinnaga ära anda, vaid meie erametsade seisukord – minevikus olemegi teinud liiga vähe metsakasvatustöid ja liiga palju metsiku looduse kujundada jätnud.

Metsade hooldamine on võtmesõnaks, et tulevikus saame metsast aina enam kvaliteetset puitu, millest kauakestvaid puittooteid valmistada. Energia tootmiseks jääb aga see, mis mujale ei sobi.

Niisiis, lõpetaks ära selle jabura kriitika puidu ahjuajamise suunal. Kasutame energiaks ikkagi sellist puitu, mis valdavalt mujale ei sobi. Alternatiiviks oleks jätta see puit metsa mädanema ning kui ei taha hirmkalleid küttearveid maksta, siis külmas ja pimedas toas istuda. Sobimatu on puidu energeetilist kasutamist suitsukoni maha viskamisega võrrelda.

Last modified: 27. sept. 2024