fbpx
EEML tegi Riigikogule ettepaneku maadevahetuse taastamiseks

EEML tegi Riigikogule ettepaneku maadevahetuse taastamiseks

Eesti Erametsaliit saatis Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku maadevahetuse võimaluse taastamiseks. Liidu hinnangul on otstarbekas kõrge loodusväärtusega maid vahetada analoogselt teiste riigile vajalike maade vahetamisega, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade omandamisel.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Yoko Alenderile saadetud kirjas juhib Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tähelepanu ebaõiglasele kompensatsioonimehhanismile, mida riik looduskaitsealuste maade omanikele rangete majandamispiirangute korral pakub. 

Kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsade majandamata jätmise eest makstakse Natura hüvitist 110 €/ha aastas, siis rangete majandamispiirangutega piiranguvööndites väljaspool Naturat asuvate metsade eest kompensatsiooni ei maksta. Lepituseks pakutakse maamaksu 50% vähendamist (2-3 €/ha aastas). Maaomanikel on võimalus ka valmiv või küpseks saanud mets riigile müüa, kuid rakendatav ostuhinna arvutamise metoodika ei arvesta turuhinda. Ka hiljutine Halduskohtu otsus seab kahtluse alla senise kõrge loodusväärtusega maade riigile omandamise põhiseaduspärasuse.

Et mitte süvendada looduskaitseliste piirangutega koormatud kinnistute omanike rahuolematust, tegi Eesti Erametsaliit ettepaneku taastada maadevahetuse võimalus. Nii saaks metsaomanikud oma traditsioonilist eluviisi maal jätkata.

Erametsaliidu hinnangul on otstarbekas kõrge loodusväärtusega maid vahetada analoogselt riigile muudel põhjustel vajalike maade vahetamisega ümberkruntimise käigus. Sellisel kujul toimib maadevahetus ka täna, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade omandamiseks. Samasugust võimalust soovivad ka looduskaitsealuste maade omanikud.

Erametsaliit tegi keskkonnakomisjonile ettepaneku looduskaitseseaduse muutmiseks ja maadevahetuse võimaluse taastamiseks ka looduskaitsealuste kinnistute puhul.

Sulge menüü