Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Erametsaliit ning Eesti Metsatöötajate Ametiühing kutsuvad uut valitsust seadma rohepööret üheks prioriteediks. See on võimalus olla ülejäänud Euroopale eeskuju ja võimaldab pärandada järgnevatele põlvkondadele elamisväärse elukeskkonna ning majanduslikult tugevama riigi. Hiljuti avaldatud Keskkonnaministeeriumi kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Metsa ja puidu olulisust keskkonnamõjude vähendamisel rõhutab ka ÜRO kliimaraport IPCC.
“Seni kuni inimkond ei lõpeta päevapealt tarbimist, on meil valida, kas kasutame toasooja saamiseks, elektri tootmiseks, majade ehitamiseks ja rõivaste valmistamiseks maa alt või pealt pärinevat ressurssi. Süsinikdioksiidi kasv atmosfääris ja sellest tingitud kliimamuutused on just fossiilsete ressursside kasutamise tagajärg,” sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. Ta lisas, et asendades kasvõi osaliselt fossiilsed materjalid loodussõbralike ja taastuvate alternatiividega, oleks sellel oluline positiivne mõju keskkonnale. “Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja TalTechi teadlased tegid mullu novembris ühispöördumise, milles sõnastasid, et metsade teaduspõhine majandamine on Eesti panus kliimamuutusega võitlemisel. Metsa- ja puidusektor on üks väheseid, kellel on pakkuda lahendusi globaalsetele kliimaprobleemidele,” ütles Välja.
Üks teadlaste pöördumisele allakirjutanutest, Eesti Maaülikooli professor ja Teaduste Akadeemia akadeemik Veiko Uri kinnitas, et metsandus on üks suurima mõjuga valdkondi globaalse süsinikubilansi tasakaalustamisel ning kliimamuutuste leevendamisel. Tema sõnul võib metsamajanduse positiivset mõju kliimale vaadelda erinevatest aspektidest. „Näiteks ei ole puitu võimalik saada metsi majandamata ehk raiumata. Samas peame seda üheks keskkonnasõbralikumaks materjaliks, sest puit on süsinikuneutraalne ja kiiresti taastuv ressurss,“ ütles Uri. Samuti on võimalik metsade majandamise abil kujundada nende vanuselist struktuuri, et tagada noorte ja keskealiste puistute piisav esindatus. “Sellistes metsades on süsiniku sidumine puude biomassi kõige intensiivsem. Vanuse kasvades hakkab metsade elujõulisus, haiguskindlus ja süsiniku sidumise võime paraku vähenema. Puude suremisel ja kõdunemisel eraldub seotud süsinik tagasi atmosfääri,” selgitas Uri metsade majandamise olulisust kliimamuutuste leevendamisel.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on ilmne, et biomassiga pole võimalik asendada kogu inimkonna energiavajadust. “Kui aga suudame kasutada muidu kõdunemisele määratud puud selleks, et asendada näiteks Vene gaasi või Hiina plastmassi, oleme juba loodusele heateo teinud,” ütles Eelmaa. Ka tema rõhutas metsade vanuselise struktuuri tasakaalu olulisust. “Selleks, et ka järeltulevad põlved saaksid nautida Eesti majandusmetsadest saadavaid hüvesid, on tähtis metsi õigel ajal uuendada ja hooldada. Metsade ühtlane vanuseline struktuur, kus erinevatesse vanuseklassidesse kuulub metsi proportsionaalselt võrdselt, on eeldus ka selleks, et meie metsad saaksid talitleda süsinikku siduvate ökosüsteemidena,” märkis Eelmaa. Ta lisas, et uus valitsus peaks leidma ka võimaluse, kuidas tagada kõigi metsaomanike võrdne kohtlemine ja erinevate piirangute õiglane hüvitamine.
Eesti Metsatöötajate Ametiühingu sõnul on metsa- ja puidusektor maapiirkondades üks olulisemaid tööandjaid. Ernst & Young Baltic AS metsa- ning puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt on Eestis sektoriga seotud 60 000 töökohta. Eriti oluline tööandja on sektor väljaspool tõmbekeskusi, kus pakub rahvusvahelise mastaabiga tööd riigi keskmisest kõrgema palgatasemega. Erametsaomanikke on Eestis veidi üle 100 000.
Last modified: 27. sept. 2024
