Maaleht küsis ja meie tegevjuht Andres Talijärv vastas ootuste kohta uuele valitsusele.
Kas puidurafineerimistehase rajamine võiks uuesti kõne alla tulla?
Meie oleme kindlasti huvitatud, et Eesti töötlemata puit välismaale eksportimise asemel kodumaal kõrgema väärtuse saaks. Puidurafineerimistehas aitaks Eesti metsasektoril ka tulevikutoodete turul konkureerida. Puit on parem kui plast ja kindlasti leiab see tulevikus erinevates materjalides ja toodetes rohkem kasutust. Rafineerimistehase abil saaks ka Eesti selles valdkonnas areneda.
Lisaks rafineerimisele tasuks mõelda ka mehhaanilise töötlemise laiendamisele, näiteks konkurentsivõimeline plaaditööstus aitaks samuti kohapealset väheväärtuslikku puitu väärindada.
Kuidas tuleks reguleerida aastast raiemahtu?
Aastane raiemaht kujuneb vastavalt metsade olemile, seisukorrale ja turunõudlusele. Me ei näe vajadust seda kuidagi reguleerida. Erametsades võiks otsustamisõiguse, kas raiuda või ei, jätta metsaomanikule.
Kuidas tuleks minna edasi metsanduse arengukava koostamisega?
See protsess tuleks usaldada sõltumatute teadlaste kätte. Kindlasti pole mõtet korrata juba tehtud viga, kui laiapõhise kaasamise sooviga aeti juhtkogu nii suureks, et see polnud enam töövõimeline.
Milliseid muudatusi tuleks teha metsaseaduses?
Metsaseaduses peaks olema vähem piiranguid. Kehtiv seadus kehtestab omanikele piiranguid mis peaks olema tegelikult koolituste tasemel, raieliike ei peaks nii detailselt kirjeldama. Kuid reguleerida tuleks metsaregistri kasutamist, meie arvates peaks kõik metsaregistri kasutajad ennast identifitseerima, et oleks võimalik üles leida lekkekohad ja peatada metsaomanike telefonikõnedega terroriseerimine agressiivsete metsaostjate poolt. Kindlasti tuleks tagasi minna metsateatise esialgse mõtte juurde – metsateatis ei ole luba vaid riigi informeerimine kavandatud tegevustest. Riik ei pea lubama tegevusi mis seadusega on lubatud, riik reageerib siis kui kavandatud tegevus on seadustega vastuolus.
Millist lahendust ootate kohalike kogukondade kaasamisele metsamajandamises?
Ootame metsaomanike kaasamist kohe, kui hakatakse kaaluma nende maadele piirangute kehtestamist. Kahjuks on liiga palju näiteid, kui metsaomanik saab enda maale kehtestatud piirangutest teada alles metsateatist esitades. Kõik piirangud tuleks metsaomanikega kooskõlastada ja õiglaselt hüvitada, ka väljaspool Natura alasid asuvates piiranguvööndites. Miskil põhjusel valitseb arusaam, et kohalike kaasamine puudutab ainult raiete tegemist, samas suure majandusliku mõjuga kaitsealade tegemisel kohalike kogukondade arvamusi pahatihti ei arvestata. Näiteks Alutaguse RP laiendamise ettepanek kümnete tuhandete hektarite võrra on piirkonna inimesed ärevusse ajanud.