fbpx
Kaitsealadel kasvatatud ürask on tungimas erametsadesse
Looduskaitsealal tormikahjustusest alguse saanud üraskikahjustuse levik.

Kaitsealadel kasvatatud ürask on tungimas erametsadesse

Eesti Erametsaliit hoiatab metsaomanikke võimaliku üraskipuhangu eest ja kutsub üles omanikke oma metsi üle vaatama. Kiire tegutsemise korral on kahjustuste ulatust võimalik piirata. 

Pehme talv, tormimurrud ja möödunud aasta põuane suvi on loonud kuuse-kooreüraskile Eestis tegutsemiseks soodsad tingimused. Kesk-Euroopas suuri metsamassiive hävitanud kahjuri arvukus on kliima soojenedes hakanud suurenema ja seega kujutab ta endast üha suuremat ohtu ka meie metsades kasvavatele kuuskedele. Keskkonnaametile laekunud teatiste kohaselt oli mullu üraskikahjustuste hulk 2018. aastaga võrreldes viis korda kasvanud. On oluline, et metsaomanikud oleksid probleemist teadlikud ja oskaksid tegutseda kahjustuste ennetamise nimel. Erametsaliidu koostatud juhendmaterjali võimalike üraskikahjude leevendamiseks leiab SIIT.

Erametsaliidu juhi Ando Eelmaa sõnul tasub ennetustegevusega alustada juba praegu. “Täna peaks metsaomanikud valima välja kohad, kus püünispuid langetada. Seda eriti kaitsealadega piirnevatel aladel, kus tormimurd on möödunud pehme talve tõttu veel koristamata ning kahjustuste oht eriti suur. Kui tegemist on kaitseala piiranguvööndiga, tuleb raietegevuseks keskkonnaametist eelnevalt luba taotleda,” selgitab Eelmaa. 

Eelmaa toob välja, et ühine ja koordineeritud tegutsemine on kahjude ennetamisel määrava tähtsusega. “Kui üks metsaomanik teeb kõik õigesti, kuid piirinaaber ei tee midagi, on sellest kokkuvõttes vähe kasu. Siinkohal saavad appi tulla metsaühistud, kellel on olemas kontaktid ja võimalused omanike tegevuse koordineerimiseks,” räägib Eelmaa. “Metsas koroonaviirus ei levi, seega on karantiini ajal ohutu üksi metsas käia ning oma metsa olukord üle vaadata,” lisab ta lõpetuseks. 

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap nendib, et üraskiga võitlemisel on oluline tegevuste õige ajastamine. “Kuuse-kooreürask ärkab talveunest aprillikuu teisel poolel või maikuus, kui muld saavutab temperatuuri 10 kraadi ning õhk 18-20 kraadi. Kahjustatud puud tuleb raiuda ja metsast välja viia siis kui nad on veel värskelt asustatud. Kui üraskivastsed juba nukkuvad, on selleks liiga hilja,” räägib Õunap.

Üraskikahjude ennetamisel tuleb olla ettevaatlik lindudega, kuna tõrje tegemiseks vajaliku sanitaarraie teostamise aeg kattub lindude kevadise pesitsusperioodiga. Püünispuu langetamisel tuleks veenduda, et selle otsas ei pesitse parasjagu mõni lind. Erametsaliidu juhendmaterjal kevadel metsas toimetamiseks on leitav siit.

Loe Eesti Erametsaliidu koostatud juhendmaterjali üraskikahjude leevendamiseks SIIT.

Üraskitõrje planeerimisel tasub omanikel nõu saamiseks ühendust võtta oma piirkonna metsaühistuga.

Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud). Erametsaliidu põhifunktsioon on metsaomanike huvide esindamine metsapoliitikas. Tugeva esindusorganisatsiooni loomise nimel aitame kaasa metsaomanike üle-eestilisele organiseerumisele. Teeme konstruktiivset koostööd riigi ja kolmanda sektori esindajatega.

Lisainfo: Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118

Sulge menüü