Tavaks on saanud igas õppelehe Sinu Mets numbris anda ülevaade meie viimaste kuude tegemistest. Siin kokkuvõte tänavustest sügiskuudest, mis ilmus õppelehe talvenumbris.
Erametsajaht 2019
Sel sügisel toimus juba 11. korda erametsajaht. Traditsiooniks saanud põdrajaht toimub igal aastal mõne meie liikme juures, sel aastal korraldasime jahti koostöös Vooremaa Metsaühistu ja Kullavere Jahiseltsiga.
Jahipäeva lõpetasime jahindusliku aruteluga, kus osalesid ka Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.
EL ühine põllumajanduspoliitika
Andsime oma sisendi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava SWOT analüüsile. Loodav ÜPP strateegiakava on aluseks järgmise perioodi toetusmeetmete väljatöötamisel. Esialgse kava järgi on plaanis jätkata Natura hüvitise maksmist ning hooldusraiete toetamist (n-ö metsameede). Viimasel ÜPP juhtkogu kohtumisel rõhutasime looduskaitseliste piirangute hüvitamise olulisust ka väljaspool Natura võrgustikku. Lisaks juba olemasolevatele toetusmeetmetele planeeritakse järgmiseks perioodiks meedet metsataristu arendamiseks. Töö toetusmeetmete väljatöötamiseks jätkub valdkondlikes töörühmades.
Uue metsanduse arengukava koostamine
Eesti Erametsaliit on juhtkogu liikmena kaasatud uue metsanduse arengukava koostamise protsessi. Sügisel valmisid Keskkonnaministeeriumis erinevad stsenaariumid, mille suunas metsanduse tulevik liikuda võiks. Oktoobris küsiti juhtkogu liikmetelt nende kohta tagasisidet ning järgmise etapina asutakse täpsustatud ja täiendatud stsenaariumeid arutama detsembris toimuvatel juhtkogu kohtumistel.
Eesti Erametsaliidu ootused uuele metsandusarengukavale on:
- Metsaomanike tegutsemisvabadus olemasolevaid reegleid järgides
- Piirangute kompenseerimine
- Motiveeriv maksusüsteem
- Metsade vanuselise jaotuse ühtlustamine
- Metsauuendamise, metsahooldustööde ning infrastruktuuri arendamise toetamine
- Metsandusalane teavitustegevus
- Ökosüsteemsete teenuste hinnastamine
- Ühistulise tegevuse toetamine
Ettepanek puidukeemia arendamiseks
Tegime peaminister Jüri Ratase juhitavale Valitsuse majandusarengu komisjonile ettepaneku selgitada välja võimalusi Eestist eksporditavale töötlemata puidu kohapealseks väärindamiseks. Selgitasime peaministrile saadetud kirjas, et Eesti metsade majandamise käigus tekib paratamatult puitu, mida ei saa mehhaaniliselt töödelda, kuid mida ei ole hea kvaliteedi tõttu otstarbekas kasutada energeetikas. Kuna Eestis puudub kaasaegne puidu keemiline töötlemine, oleme sellise puiduga saanud hoopis toormemaaks, peamiselt põhjamaistele tselluloositehastele.
Oleme täna olukorras, kus teadlased hoiatavad aina sagedamini ülemaailmse kliimakriisi eest ja rõhutavad fossiilsetele materjalidele alternatiivide leidmise olulisust. Samas planeeritakse Eestis suuri investeeringuid põlevkivi rafineerimisse, kuid puidukeemia arendamine – üks võimalusi fossiilsete materjalide asendamiseks – jäi alles eelmisel aastal riigi ja kogukonna toetuseta.
Kohapealne lisandväärtuse loomine Eestist eksporditavale ümarpuidule aitab tõsta riigi konkurentsivõimet, suurendada riigieelarve laekumisi ja läbi selle parandada üldist heaolu ning aitab kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Seetõttu tegi Eesti Erametsaliit majandusarengu komisjonile ettepaneku analüüsida Eestis puidu väärindamise laiendamise võimalusi ning avaldas valmisolekut analüüsi lähteülesande koostamises osalemiseks.
Vähem bürokraatiat, rohkem usaldust
Keskkonnaministeerium küsis sügisel ettepanekuid, kuidas oma haldusalas bürokraatiat vähendada. Eesti Erametsaliidu arvates peaks riik loobuma liigsete nõuete ja piirangute seadmisest ning õpikutarkuste seadusesse kirjutamise asemel omanikku rohkem usaldama.
Kutsusime presidendi metsa
Saatsime presidendile kutse meiega metsa tulla, et arutada erinevaid keskkonnaküsimusi ja ka looduskaitseliste piirangute hüvitamise teemadel, mille kohta presidendi sõnul temalt küsitud on.
Planeeringutes kaasa rääkimiseks tuleb endast märku anda
Kohalikes omavalitsustes on käsil üldplaneeringute tegemine. Oleme pidanud valdadega kirjavahetust ja toonud esile üldised metsanduslikud huvid seoses üldplaneeringute koostamisega, kuid paraku sellest ei piisa, et omanike huvid saaks maksimaalselt kaitstud. Soovitame kõigil metsaomanikel oma huvidest ka ise omavalitsustele teada anda. Näiteid, kuidas seda teha, leiab meie kodulehelt erametsaliit.ee/huvide-kaitse/planeeringud.