Avaleht UudisedÜldplaneering ja selle mõjud metsas

Üldplaneering ja selle mõjud metsas

Kirjutas Kertu• 22. apr. 2019

Uute üldplaneeringute koostamisel on kohalikel omavalitsustel vabadus kehtestada kitsendusi, kirjutab jurist Tuulikki Laesson õppelehes Sinu Mets (nr 54).

Esmapilgul tundub, et üldplaneering ei tohiks metsa kasutamist eriti mõjutada, kuid saatan peitub detailides. Nimelt on võimalik üldplaneeringuga näha ette metsa majandamisele piiranguid, mida kohalik omavalitsus (KOV) muul viisil metsaomanikule seada ei saa. Samas saab metsaomanik üldplaneeringuga ka suurendada oma õigusi (nt juurdepääsuteede ja keeluvööndites tegutsemise asjus).

Mida silmas pidada?

Üldplaneeringu menetluses osalemiseks on kaks viisi – kas ise jälgida, mida tehakse, või teatada KOVile oma soovist menetluses osaleda – siis peab omavalitsus ise teavitama, kuhu ollakse jõutud. Ilmselgelt on isikule teine variant lihtsam. Selleks tuleks teha omavalitsusele nn kaasamistaotlus ehk saata kirjalikult (nt meili teel) teade, kus märgitud, millised kinnistud metsaomanikule kuuluvad, soov osaleda üldplaneeringu menetluses ja meili- või postiaadress, kuhu planeeringualaseid teateid saata.

Tähtis on, et metsaomanik annaks KOVile teada, mida ta tahab oma metsaga teha. Teatada tuleks ka sellest, kui soov on metsa majandada tavapärasel viisil. Näiteks: „soovin oma Nõmme kinnistul kasvavat metsa majandada metsaseaduse järgi”. Samas on võimalik esitada oma erisoove. Näiteks, et metsa kasutamine toimub eeskätt puhkemajanduse eesmärgil, mistõttu soovitakse metsas ehitada puhkamiskohti, vaatlustorne vms.

Otstarbekas on anda kohe teada, kas ollakse nõus metsa kasutamise piirangutega. Näiteks võidakse nn kaitsemetsa fikseerimisel ette kirjutada lageraie võimalikkus, raielangi suurus jms. Planeeringuga kaitsemetsa fikseerimise eesmärgiks on elamukohtade kaitsmine müra, tuule jms eest. Kui KOV tahab metsa määrata kaitsemetsaks, siis peaks olema tehtud ka kindlaks, kas on selle asemel võimalik rakendada muid lahendusi, nt ehitada müra kaitseks müravall. Reeglina selliseid analüüse ei tehta, mistõttu peaks metsaomanik ise taotlema analüüside tegemist ja alternatiivide otsimist.

Kuna piirangud tekitavad metsaomanikule majanduslikku mõju, peaks juba nende seadmise algusetapil olema kokku lepitud, kas ja kui palju saab omanik selle eest hüvitist. Selleks tuleks selgeks
saada piirangu majandusliku mõju suurus, sobilikeim seadmine ja võimalikud alternatiivid. Selle kõige selgitamist tuleks nõuda üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamiskavatsuse või hiljemalt KSH aruande avalikul väljapanekul.

Kui uuringute ja alternatiivide koostamise ettepanekuid ei ole õiges menetlusetapis tehtud, tuleks ettepanek esimesel võimalusel esitada KOVile.

Ehituskeeluvööndi nüanss

Metsa kasutamist reguleerib ka looduskaitseseadus, kus nähakse ette piirangud erinevates vööndites tegutsemisele, muu hulgas randade ja kallaste ehituskeeluvöönd. Metsas on ehitisteks juurdepääsuteed, sillad, metsateed, maaparandussüsteemid, truubid, metsateed, sh kogumisteed. Looduskaitseseadusest tulenevalt on ehitamine ehituskeeluvööndis keelatud. Erandiks on üldplaneeringukohased avalikud teed, mille puhul ei ole vaja ehituskeeluvööndit vähendada. Muudel juhtudel saab ehituskeeluvööndit vähendada, kui see üldplaneeringusse sisse kirjutada.

Metsaomanikul tasub esitada KOVile taotlus vähendada üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit kõikides kohtades, kus metsa majandamisel on vaja ehitada kas alalisi või ajutisi juurdepääsuteid, kraave vms ehitisi. Taotluses tuleb soovi põhjendada ja lisada vastava koha kaart, nt väljavõte maaameti katastriplaanist. Otstarbekas on taotleda metsa kõikide juurdepääsuteede kajastamist üldplaneeringus – siis saab neid kasutada kindlasti ka tulevikus.

Mida teha, kui märkate ikkagi piiranguid või ei ole arvestatud ehitamisvajadusega? Esitage oma vastuväited KOVile kohe ja hiljemalt üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal – siis on võimalik veel midagi muuta. Viimane võimalus on üldplaneeringu kehtestamise otsuse peale kohtusse minna.