fbpx
Inimene kaitseb metsa, aga mets kaitseb ka inimest

Inimene kaitseb metsa, aga mets kaitseb ka inimest

Mets tasakaalustab keskkonda, kus elame.

Muidugi kaitseb mets inimest ka emotsionaalsel tasandil – puud annavad rahu, on head kuulajad jne, kuid need on isiklikud kontaktid, kus inimese partneriks sageli üksikpuud ning tähtis osa ka inimese enda emotsionaalsel seisundil. Metsa roll inimest kaitsta keskkonnatingimuste tasakaalustajana on globaalsem ja inimeste seas vähem teadvustatud.

Maakera maismaast moodustab mets 30% ja Eesti maismaast umbes 50%. Metsa loetakse biosfääri (Maa see sfäär, kus organismid elavad) tähtsaks osaks. Keskkonna tasakaalustajana on mets ühtlasi üks keskkonna stabiilsuse tagaja.

Näiteks kaitseb ta pinnast tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad veekogude kallastel kaitsevad veekogusid reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval teed lumetuiskude ja inimesi müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest jne.

Metsa mõju keskkonnale võimaldab ette kujutada: ta on küll omaette terviklik ökosüsteem, kuid samas seotud teiste kooslustega. Mets on üks osa suurest tervikust. Järgnevad näited ja rõhutused on suuresti pärit Eesti metsatööstuse liidu õppematerjalist koolidele „Mets toidab” (2008). Materjal on olemas ka elektrooniliselt ning pakub õpetlikku ja huvitavat lisalugemist, mis võiks Eestis olla märksa laiemalt levitatud.

Mida mets õhutemperatuuri ja veega teeb?

  • Mets mõjutab õhutemperatuuri – suvepäevadel on metsa all jahedam kui mujal ja talvel soojem. Sest metsas on temperatuur ühtlasem, päikesekiired ei jõua kergesti maapinnani ja pole tuult, mis aurumist soodustaks.
  • Metsal on tähtis koht vee ringkäigus. Aurumine maapinnalt on lagedal alal kordi suurem kui metsas. Samas on just mets see, tänu millele mulda imbunud vesi tagasi ringlusse pääseb. Sest puud imavad mullast juurtega niiskust, mis lõpuks lehtede kaudu uuesti atmosfääri aurustub ehk transpireerub. Liigniisketel aladel, kus vee äravool ja aurumine on väike ja niiskust ülemäära, takistab mets soostumist. Metsa maharaiumise järel võib selline ala täielikult soostuda.
  • Maailma teadlased on leidnud, et reguleerides vee ja soojuse liikumist maapinna ning atmosfääri vahel, on puud kliima mõjutajad rohkem kui seni arvatud. Lühidalt öeldes on leitud, et just metsad on need, mis jahutavad maad parasvöötme- ja troopilistel aladel ning hoiavad sooja maakera põhjapiirkondades.

Kuidas puit süsinikku kinni hoiab?

  • Kui inimene kasutab fossiilseid kütuseid (näiteks kas või naftasaadused), tähendab see, et kasutatakse energiat, mis on fotosünteesis salvestatud miljonite aastate vältel. Kui salvestati, suurenes atmosfääris hapnikusisaldus ja vähenes süsihappegaasi osa. Kui tarbitakse, pääseb süsihappegaas taas valla ja selle hulk atmosfääris kasvab – seda peetakse üheks kliima soojenemise põhjuseks.
  • Puud saavad atmosfäärist toitumiseks süsinikku ja hingamiseks hapnikku. Kasvamise ehk fotosünteesiga seob puu inimtegevuse jääkprodukti süsihappegaasi ja toodab hapnikku. See kestab, kuni kasvab, aga kui ta laguneb või põleb, kulgeb sama protsess tagurpidi: vabaneb sama kogus süsihappegaasi ja tarbitakse sama kogus hapnikku.
  • Süsihappegaasi kogust atmosfääris mõjutab see, kas metsade biomass kasvab või kahaneb. Kui ülekaalus on noored metsad, on biomassi kasvukiirus suur ning süsihappegaasi seotakse ja päikeseenergiat salvestatakse intensiivselt. Kui ülekaalus on vanad metsad, on biomassi juurdekasv kesine ja seetõttu seotakse süsihappegaasi vähe. Teiste sõnadega öeldult: kui tahta atmosfääris vähendada süsihappegaasi hulka, tuleks metsa ja puitu rohkem kasutada, mitte lasta sel kõduneda.

Sama tuleks puitu kasutades silmas pidada: mida kauem on puit kasutuses, seda parem, seda kauem püsib süsinik seotult.

Mets kui tuule taltsutaja

  • Tuul mõjutab metsa toitumist, kandes lehtedelt ära süsihappegaasivaese õhu ja tuues asemele süsihappegaasirikka õhu. Tuul mõjutab ka aurumist, puhudes lehtedelt ära niiskusega küllastunud õhu ja tuues asemele kuivemat. Väga tugev tuul võib aga aurumist lehtedelt liigselt suurendada.
  • Mets samas mõjutab ka tuult. Mets takistab õhumasside liikumist, seetõttu ongi metsas alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets ja mida tugevamini on arenenud võrad, seda enam on õhu liikumine takistatud.
  • Mets võib ka ise tuult põhjustada. Et suviti on päeval temperatuur metsas madalam kui lagedal, öösel aga vastupidi, siis võib metsaservas tekkida kerge tuuletõmbus päeval metsast lagedale, öösel lagedalt metsa.

Mets kui mulla väetaja

  • Mullastiku seost metsa märkab sedakaudu, et väheviljakatel muldadel kasvavad sageli just ühest puuliigist koosnevad metsad ja viljakatel muldadel segametsad.
  • Suurem osa puu juurte abil sügavamatest mullakihtidest saadud mineraalainetest asub lehtedes ja peentes okstes-juurtes. Puistu eluea jooksul jõuab enamik neist mineraalainetest koos varisega (langevad lehed, okkad, oksakesed) mulda tagasi. Varis ongi looduslik väetis, millega mullast hangitud toiteained viiakse mulda tagasi. Varise hulk oleneb metsa liigilisest koosseisust.

Kasutatud allikad:

Eesti metsatööstuse liidu õppematerjal koolidele „Mets toidab” (2008); 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat, ERR Novaator 29.03.2017

Sulge menüü