BNS:
Kaupade eksport kasvas 2017. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 15 protsenti ning import 14 protsenti; kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi oluline suurenemine.
Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot, kasvades aastaga 4,1 protsenti, teatas statistikaamet.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid mais 16 protsendiga Soome, 14 protsendiga Rootsi ja 9 protsendiga Läti. Eksport kasvas enim 28 miljoni euroga Venemaale, 23 miljoni euroga Kanadasse, 20 miljoni euroga Saudi Araabiasse ja samuti 20 miljoni euroga Saksamaale.
Eksport Venemaale ja Kanadasse suurenes peamiselt re-ekspordi arvelt, kuid Saudi Araabiasse ja Saksamaale kasvas Eesti päritolu kaupade eksport. Venemaale suurenes mehaaniliste masinate, sealhulgas ekskavaatorite, puidu ja maakide töötlemise seadmete tõttu ja Kanadasse mineraalsete toodete, sealhulgas mootori kütuse tõttu.
Saudi Araabiasse kasvas eksport mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkivikütteõli ja põllumajandussaaduste, sealhulgas söödaodra tõttu ja Saksamaale elektriseadmete, sealhulgas kommunikatsiooni seadmete tõttu. Eksport kahanes enim 39 miljoni euroga Rootsi, kuhu viidi vähem elektriseadmeid.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas 53 miljoni euroga mineraalsete toodete, 28 miljoni euroga põllumajandussaaduste ja toidukaupade, 28 miljoni euroga mehaaniliste masinate ning 24 miljoni euroga puidu ja puittoodete eksport. Samas vähenes 43 miljoni euro ulatuses elektriseadmete väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 72 protsenti kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas mais 12 protsenti ja re-eksport 25 protsenti. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkivikütteõli ja elektrienergia, puidu ja puittoodete, sealhulgas okaspuidust saematerjali ja puidugraanulite, põllumajandussaaduste ja toidukaupade, sealhulgas teravilja ning mitmesuguste tööstustoodete, sealhulgas mööbli ja puitmajade väljaveo suurenemine.
Mais imporditi 12 protsendiga kõige enam kaupu Soomest, 11 protsendiga Saksamaalt, 9 protsendiga Leedust ja samuti 9 protsendiga Rootsist. Kõige rohkem kasvas import 41 miljoni euroga Venemaalt ja 17 miljoni euroga Rootsist. Venemaalt imporditi enim mineraalseid tooteid, sealhulgas mootori kütust ja kütteõli ning Rootsist transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid, sealhulgas naftabituumenit. Enim kahanes import Ungarist, kust toodi vähem sisse elektriseadmeid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi masinaid. Enim kasvas mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.
2017. aasta mais kasvas väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 1 protsendi võrra ja impordi mahuindeks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 11 protsenti.
Last modified: 27. sept. 2024