Eeluurimise käigus leidis tuvastamist, et kaks metsanduse ja transpordi valdkonnas tegutsevat äriühingut ning nende juhid tegid kavatsetult näilikke tehinguid harvesteridega, mille tulemusel peteti liisingettevõttelt välja 595 000 eurot ning esitati maksuhaldurile alusetu tagastusnõue, teatas MTA.

Nimelt müüdi liisingettevõttele vara, mis ei kuulunud arvel märgitud müüjale, vaid teisele ettevõttele. Nii kajastati ka tegelikkusele mittevastavaid arveid äriühingute maksuarvestuses ja maksudeklaratsioonides, millega varjati äriühingu maksukohustust kokku 141 800 euro ulatuses, seisab pressiteates.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Hendrik Kaingi sõnul on kriminaalmenetluse raames esitatud kahtlustus kahele füüsilisele ja kahele juriidilisele isikule maksukohustuse varjamises ja kelmuse toimepanemises suures ulatuses. “Üks äriühingu juht on prokuratuurile juba varasemast teada, kuna teda oli sellel kevadel maksualase kuriteo toimepanemise eest karistatud ja jätkas nende toimepanemist ning seetõttu taotles prokuratuur tema vahistamist,” ütles Kaing.

Käibemaksupettustes on peamiseks rikkumiseks sisendkäibemaksu alusetu suurendamine. Levinud on see, et kauba või teenuse soetust näidatakse ettevõttelt, kes tegelikult ei ole selle kauba või teenuse müüja. On ka juhtumeid, kus dokumentidel kajastatud tehinguid ei ole üldse toimunud.

MTA uurimisosakonna talitusejuhataja Terje Lang selgitas, et see, kas tehing on ka tegelikult toimunud, tuleb tavaliselt välja maksukontrolli või kriminaalmenetluse käigus.

“Viimasel paaril aastal on edukalt rakendatud mitut meie tööd hõlbustavat e-lahendust, mis on aidanud nii maksupettusi avastada kui ka kriminaalmenetlust tõhusamalt läbi viia,” lisas Lang. Ka ettevõtja ise saab tehingupartnerit ja tehingu asjaolusid kontrollides halbu üllatusi vältida ja võrdsemasse konkurentsi panustada.