Avaleht UudisedKIK avab keskkonnaprogrammi taotlusvooru metsanduse ja atmosfääriõhu kaitse valdkonnas

KIK avab keskkonnaprogrammi taotlusvooru metsanduse ja atmosfääriõhu kaitse valdkonnas

Kirjutas Arpo Kullerkupp• 10. juuli 2017

<p>Keskkonnainvesteeringute Keskus: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab keskkonnaprogrammi 2017. aasta teise toetuste taotlusvooru keskkonnaprojektidele metsanduse ning atmosfääriõhu kaitse valdkondades. Taotlusi saab esitada alates 10. juulist kuni 28. augustini 2017. Taotlusvoor avatakse konkreetsetele tegevustele. Metsanduses, jahinduse programmis toetatakse jahiulukite asurkondade seire projekte. Samuti kommunikatsiooniprojekte avalikkuse ja jahimeeste jahindusalase teadlikkuse tõstmiseks. Atmosfääriõhu kaitse programmis toetatakse füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringute vähendamise tegevuskavade, sealhulgas mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade ning häiringu vähendamist käsitlevate rakendusuuringute koostamist ja esitlemist avalikkusele. Vooru eelarve on 300 000 eurot. Atmosfääriõhu kaitse projektidele on sellest ette nähtud 200 000 eurot, metsanduse projektidele 100 000 eurot. Taotlemiseks vajalik info KIKi kodulehel <a href="https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/metsanduse-programm-1">metsanduse programmi</a> ja <a href="https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/atmosfaariohu-kaitse-programm-0">atmosfääriõhu kaitse programmi</a> kohta. Taotluste esitamine käib läbi andmesüsteemi <a href="https://kikas.kik.ee/login.aspx?ReturnUrl=%2f">KIKAS</a>. KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti enam kui 1,2 miljardi euroga.</p>

Keskkonnainvesteeringute Keskus:

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab keskkonnaprogrammi 2017. aasta teise toetuste taotlusvooru keskkonnaprojektidele metsanduse ning atmosfääriõhu kaitse valdkondades. Taotlusi saab esitada alates 10. juulist kuni 28. augustini 2017.

Taotlusvoor avatakse konkreetsetele tegevustele. Metsanduses, jahinduse programmis toetatakse jahiulukite asurkondade seire projekte. Samuti kommunikatsiooniprojekte avalikkuse ja jahimeeste jahindusalase teadlikkuse tõstmiseks. Atmosfääriõhu kaitse programmis toetatakse füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringute vähendamise tegevuskavade, sealhulgas mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade ning häiringu vähendamist käsitlevate rakendusuuringute koostamist ja esitlemist avalikkusele.

Vooru eelarve on 300 000 eurot. Atmosfääriõhu kaitse projektidele on sellest ette nähtud 200 000 eurot, metsanduse projektidele 100 000 eurot.

Taotlemiseks vajalik info KIKi kodulehel metsanduse programmi ja atmosfääriõhu kaitse programmi kohta. Taotluste esitamine käib läbi andmesüsteemi KIKAS.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti enam kui 1,2 miljardi euroga.

Last modified: 27. sept. 2024

←

<p>UUDISED.ERR.EE: <div class="lead"> Tallinnas väljastatakse igal aastal umbes 2500 raie- ja hooldusraie luba. Need on dokumendid, mis lubavad puid langetada sealt, kuhu peaks kerkima mõni uus hoone või laienema tee. Aga peale selle antakse raieluba ka puudele, mis on haiged, vanadusest nõrgaks jäänud või tormis kahjustada saanud ja seeläbi inimestele ning hoonetele ohtlikuks muutunud. ERR.ee võttis luubi alla Haabersti ja Kesklinna piirkonna ning otsis välja 2017. aasta esimeses pooles antud load, millega kaasnevad sama ulatuslikud raietööd nagu Haabersti liiklussõlmeski. </div> <div class="text"> Ei saaks öelda, et tänavu esimesel poolaastal (samal ajal, mil anti luba Haabersti liiklussõlme alla jäävate puude maha võtmiseks) oleks linnavalitsus andnud tavapärasest rohkem lube. Need jäävad viimastel aastatel 70 ümber (aasta lõikes 200 ümber). Küll aga on näiteks viimaste aastatega võrreldes kasvanud just Haabersti linnaosas antud lubade arv, seda viie aasta taguse ajaga võrreldes lausa kolm korda. “Haabersti linnaosas on raiutavate puude arv suurenenud eelkõige ehitustegevuse hoogustumise tõttu,” kinnitas ERR.ee-le Tallinna keskkonnaameti maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Haaberstis kehtestati juba aastaid tagasi detailplaneering alale, kus kasvab tihedamalt puid. Nüüd on elamute ehitamise eel jõutud ka raielubade taotlemiseni. Kupper selgitas ka, et kõik taotlused linnalt puude raiumiseks luba ei saa. Umbes 350 taotlust 2500-st lükkab linna keskkonnaamet tagasi, sest need on valesti vormistatud. Kuid on ka taotlusi, mis on igati õigesti vormistatud, kuid jäävad ikkagi loata — neid on umbes poolsada. <strong>Avalik huvi suudaks raie peatada, teoorias</strong> Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise määruses on välja toodud kaheksa põhjust, miks amet loa andmisest keelduda võiks. Need on näiteks juhud, mil puu on igati elujõuline ja ei lõhu kasvamise käigus ei majade vundamente, seinu, katuseid. Kindlasti säilitatakse ka puud, mis on nahkhiirte, samblike või lindude elupaigad ehk puud, mis on looduskaitse all. Loe täpsemalt ja vaata graafikuid <a href="http://www.err.ee/606104/ulevaade-ja-selgitus-raiet-on-voimalik-avaliku-huvi-pohjendusel-keelata" target="_blank" rel="noopener noreferrer">ERR uudisteportaalist</a>. </div></p>

Eelmine sissekanne
Kas raiet on võimalik avaliku huvi põhjendusel keelata?

→

<p>Justiitsministeeriumi teatel on Eesti elanikel õigus saada riigi toel kvaliteetset õigusabi. Eesti Õigusbüroo OÜ annab soodsat õigusabi Eesti inimestele, kes teenivad vähem kui 1,5-kordne Eesti keskmine brutosissetulek (2017. a I kvartali andmetel 1730 eurot kuus). <img class=" wp-image-21423 alignright" src="http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/07/Eramets_-igusabi-300x157.png" sizes="(max-width: 430px) 100vw, 430px" srcset="http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/07/Eramets_-igusabi-300x157.png 300w, http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/07/Eramets_-igusabi-768x402.png 768w, http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/07/Eramets_-igusabi-1024x536.png 1024w, http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/07/Eramets_-igusabi.png 1200w" alt="" width="430" height="225">Õigusabi osutatakse üle Eesti väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja vormides: kohapealne konsultatsioon, telefoni ja e-kirja teel ning veebis. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus. Samuti aidatakse dokumente koostada ja ametiasutustega suhelda. Tasuta õigusabi saamiseks tuleb sõlmida kliendileping ning tasuda 5 eurot lepingutasu. Õigusabi osutamist rahastab Justiitsministeerium kolmes etapis, järgides süsteemi 2 + 3 + 10: <ul> <li>Esimesed 2 tundi: 5 eurot lepingutasu, v. a alaealised, riik rahastab 100% Eesti Õigusbüroo lepingujärgsest tunnihinnast.</li> <li>Järgmised 3 tundi: 20 eurot tunnis, riik rahastab 50% Eesti Õigusbüroo lepingujärgsest tunnihinnast.</li> <li>Järgmised 10 tundi: 40 eurot tunnis, riik ei rahasta.</li> </ul> Eesti Õigusbüroo meeskonda kuuluvad kümned kogenud ja kvalifitseeritud õigusnõustajad. Klientidega kohtutakse Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus. Lihtsaim ja kiireim viis õigusabi saamiseks ja juristi vastuvõtulepääsemiseks on registreerida end aadressil <a href="http://www.juristaitab.ee/" target="_blank" rel="noopener noreferrer">www.juristaitab.ee</a> Eesti Õigusbüroo kliendiks. </p>

Järgmine sissekanne
Riik pakub tasuta õigusabi

Comments are closed.