fbpx

Metsamajandajate konkurss toimus 2020. aastal 27. korda. Parima metsamajandaja tiitlile kandideeris 15 metsaomanikku üle Eesti. Osalejatele pani peaauhinnad välja STIHL Eesti.
Auhinnakotti panustasid ka Systemseparation Ltd, Alexela, Deskis OÜ, Chaga, RMK, Loodusajakiri ja Birch Lagoon.

Parim metsamajandaja 2020

Mihkel Jürisson

Mihkel on metsa- ja põllumees, nii jätkub tegevust aastaringselt. Lisaks enda metsade majandamisele teeb Mihkli ettevõte Jürmets metsaöid ka teistele metsaomanikele. Selleks on ettevõttel 2 komplekti metsamasinaid, lisaks masinad maapinna ettevalmistamiseks ja ka kopatöödeks.

Metsi on Mihklil nii enda kui oma ettevõtte omandis väga eriilmelisi, raie-lankidest kuni paarisaja aastase männikuni. Just männikud on Mihklile kõige südamelähedasemad, ta ütleb, et on männiusku. Teatavasti armastavad noori mände süüa ka hirvlased, seetõttu on tema metsa rajatud aedasid, mis põdrad noortest mändidest eemale hoiavad. Metsi uuendab ta peamiselt külvates ning vajadusel hiljem kultuure täiendades.

Mihkel on palju investeerinud maaparandustöödesse ja teedeehitusse. Nii sõidutaski ta hindamiskomisjoni enda ehitatud teid mööda metsadesse, mis varem olid olnud ka jalgsi käijatele raskesti ligipääsetavad. Metsa on lodoud ka mitmeid lõkke- ja puhkekohti, mida nii lähedalt kui kaugelt tulijad hea meelega kasutavad.

Jürissonide pere hoiab Mädara külas elu käimas. Nende maal asub ka külaplats ning terviserada, mida pere oma kuludega hooldab ja valgustatuna hoiab. Külaplatsi ümber asuva 130-aastase männiku arvas Mihkel aga majandamisest välja. Nende hoida ja hooldada on ka Mädara linnamägi.

Mihkli eesmärgiks on maal elades ja toimetades ennast ära majandada, end seda tehes hästi tunda ja tulevastele põlvkondele jätta kasvama varasemaga võrreldes parema kvaliteedi, boniteedi ja ligipääsuga metsad.

Maakond: Peamiselt Pärnumaa, metsamaa lahustükke ka Rapla- Järva- ja Saaremaal
Metsamaad 1380 hektarit
Vändra- ja Mädara Metsaühingu liige

Maakond: Lääne-Virumaa
Metsamaad 179 hektarit
Rakvere Metsaühistu liige

II koht

Johannes Nirgi

Johannes Nirgi ütleb, et oma metsade majandamisel lähtub ta EV põhiseadusest – meile antud loodusvarasid tuleb säästlikult kasutada. Johannes nendib, et kui me metsi ei majanda, me midagi ka ei säästa. Enda metsade majandamisel peab ta silmas, et metsa juurdekasv oleks suurem kui raie. Tulevikku vaadates kujundab ta võimalusel segapuistuid.

Johannesel on palju noort metsa, kus hooldusraiete ja vajadusel giljotiiniga on võsast kujundatud kenad puistud. Hooldamisel peab ta silmas looduse valikuid ja talupojamõistust – näiteks puhtkuusikut ei torgi enne, kui küpsusvanus käes või puud mädanikust märku annavad. Haavikud kujundab aga äärtest tihedamad, et põtradel keerulisem ligi oleks pääseda.

Johannes on oma maadel taastanud 9,5 hektaril puisniite, 4 hektarit on veel taastamisel. Tema näeb seda kui üldrahvalikku hüve. Ning niidetav hein kulub ära pere lihaveiste ninaesiseks.

Metsatööd korraldab Johannes ise, koostööpartnerite valikul on tema põhimõtteks olnud eelistada kohalikke ettevõtteid. Kergematel töödel, näiteks istutamisel, on abiks käinud ka pereliikmed. Töökäsi seitsme-lapselises peres juba jagub ning metsaistutusest on kujunenud perekondlik traditsioon.

III koht

Peeter Änilane, Peeter ja pojad OÜ

Peeter Änilane võtab oma ligi 35 hektarist metsamaast maksimumi – lisaks klassikalisele metsamajandusele korjab mees kohalikele elanikele igal kevadel nii karulauku kui varub kasemahla ning varustab ümbruskonda kasevihtade ja küttepuudega.

Lisaks on ta kaasa läinud viimasel ajal üha populaarsust koguva chaga ehk musta pässiku kasvatamisega. Kaasikusse on paika saanud juba 2000 tüüblit, tulevikus on plaanis lisada veel 6000. Tüüblite paigaldamisel oli Peetrile abiks lapselaps, kelle ülikooliõpingute rahastamise fondi chaga kasvatamisest saadav tulu tulevikus jõudma peakski.

Maaparandajaks õppinud mees oli varasemalt suviti ametis just maaparan-dustöödega ning talvel tegeles kohalikus majandis palgivarumisega. Sealt sai alguse huvi ja armastus metsa vastu ning oma tänased metsamaad on ta ajapikku nii erastanud kui ostnud.

Peeter teeb metsas vajalikud raietööd enamjaolt ise, vahel käivad abiks lapsed ja lapselapsedki. Maha võetud puude asemele istutab ta alati uued asemele. Et mehe maid on õnnistatud viljaka pinnasega, kus lisaks puudele kasvab hästi ka alustaimestik, on Peeter kõik istutatud taimed tähistanud puutokkidega, et neid kõrge rohu seest hooldamiseks lihtsam leida oleks. Hooldamisel on tema meelistöövahendiks võsavikat.

Oma metsasid majandab Peeter läbi osaühingu, sest majanduslikult on nii kasulikum puitu müüa. Aktiivselt kasutab ta erametsaomanikele pakutavaid toetuseidki.

Maakond: Tartumaa
Metsamaad 35 hektarit
Vooremaa Metsaühistu liige

Maakond: Viljandimaa
Metsamaad 64 hektarit
Metsaühistusse ei kuulu

Koit Paasma

Koit Paasma on terve elu metsaga seotud olnud. Kui mitte parasjagu tööl, siis orienteerumisjooksu harrastamas.

Koidu mets asub Viljandimaal Vilimeeste külas. Sinna kanti sattus ta üsna juhuslikult kolhoosi metsaülemaks. Annuse tallu rajati kodu ning kui lõpuks võimalus tuli, soovis ta ka metsaomanikuks saada – talu maa ja mets erastati.

Ametilt oli Koit metsakorraldaja ning vast seetõttu on tal ka enda metsa kohta kõik andmed detailselt teada. Metsamajandajate konkursile tuli Koit osalema seetõttu, et tahtis ka teistele näidata, mida aastakümnete jooksul oma metsas teinud on. Koit tutvustaski eriilmelisi metsi oma kodu ümbruses, näitas kohalikku pärandkultuuri, nagu vanad mullaproovide augud ning tutvustas enda metsatööde ajalugu.

Mulgimaale iseloomulikult on Koidu metsad viljakal pinnasel, puud on kõrged ja kogu taimestik kasvab mühinal. Koit ütleb, et metsas peab kõik omal nahal ära proovima. Oma metsas teeb ta ise peamiselt istutus- ja võsatöid, suuremad tööd, nagu näiteks raied, tellib teenusena.

Metsatulu on suuresti investeeritud lastesse ja nende haridusse. Ta nendib, et tema tehtud tööst lõikab omakorda vilja ülejärgmine põlv.

Oma põhimõtteks nimetabki Koit säästlikku ja jätkusuutlikku metsamajandamist ning järeltulijatele korraliku metsa pärandamist.

Valdu ja Mare Reinaas

Valdu ja Mare Reinaasa metsad asuvad Raplamaal, kus nad mõlemad on pikalt ka metsasektoris töötanud. Mare viimane töökoht enne pensionipõlve nautima asumist oli Keskkonnaameti metsaspetsialistina, Valdu on ametis metsaühistus nõuandjana ja oma jahitarvete poes.

Nende pere metsade keskmeks on esivanemate maad, mille naaberlangid on nad võimalusel samuti endale ostnud ja taasmetsastanud. Suured investeeringud on tehtud maaparandusse ja liigniisketele metsadele juurdepääsu parandamisse – kui see on majanduslikult mõtekas ja arvestab keskkonnatingimusi. Kraavide planeerimisel on Valdu ka ise meelde tuletanud ülikoolis õpetatut ning jälginud looduse märke – kraavi õige trajektoori näitab ette liigvees liikuv puuleht.

Valdu on aktiivne jahimees ning kõva käsi jahilaskmises. Ta on püüdnud mõistlikult metsamajandust ja jahindust ühildada. Kus aga püssist ei piisa ja ulukikahjusid esineb rohkem, on okaspuumetsade kaitseks appi võetud ulukitõrjerepellent Trico.

Oma metsamajanduslikesse tegevustesse on Reinaasad pühendanud oma lapsi ja lapselapsi, et tagada põlvkondade ülene metsamajandus. Näiteks on kujunenud traditsiooniks emadepäeval ühiselt metsa istutada. Istutus-talguid korraldatakse ka teistele huvilistele, samuti on Reinaasade maadel korraldatud hulk metsaühistu õppepäevi.

Reinaasade eesmärgiks on oma esivanemate maadel majandada metsi selliselt, et järeltulevatele põlvedele jääks hästi majandatud metsamaa.

Maakond: Raplamaa
Metsamaad u 200 hektarit
Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liige

Valdu ja Mare Reinaasale anti metsamajandajate konkursil Alexela eriauhind.

Maakond: Raplamaa
Metsamaad 95 hektarit
Eesti Metsamajandajate Seltsi liige

Priit Orupõllule anti metsamajandajate konkursil OÜ Deskis eriauhind.

Priit Orupõld

Priit Orupõld on mitmendat põlve metsamees ning metsamehe “pisiku” on saanud ka tema poeg Priit Karmo, kellele talu metsad on olnud ka praktikabaasiks. Priit ütleb, et metsameeste seas on ta põllumees ning põllumeeste seas metsamees. Suuresaare talu tegevused ongi põllu ja metsa vahel nii jaotatud, et koguaeg tööd oleks ning suvel metsa minema ei peaks – see Priidule ei meeldi.

Oma metsades korraldavad Orupõllud kõik tööd ise. Enamasti võetakse ise saag kätte, kuid äärmisel vajadusel tellitakse appi ka masinad. Metsa kasvatamist võrdleb Priit “Onu Raivo jutupliiatsiga” – kõik otsused tehakse parima hetkel olemasoleva info põhjal ning mets kujundataksegi kõiki erinevaid tegureid arvestades.

Palju rõhku pannakse hooldusraietele, sest eemärgiks on tõsta lõppraiele mineva puistu kvaliteeti, kasvatada võimalikult heade tüveomadustega puitu. Erandiks on kuusikud, mis selekteerivad ennast ise ning mida valgustusraiega väga ei torgita.

Tehtud metsatööd on Priidul ülitäpselt kirja pandud. Üles saab märgitud iga tööpäev – kus ja mida tehti, kuidas ilm oli, millist saagi kasutati ning mitu korda seda tangiti. Nii on hea järge pidada, erinevate tööde mõju hinnata ning tehtust õppida.

Oma metsanduslikke põhimõtteid iseloomustab Priit lausega “Kirves on parim metsakasvatuse vahend.”

Ülo Tuvi

Ülo Tuvi metsad asuvad Viljandimaal Holstre lähedal. Seal samas tegeleb ta ka taimlamajandusega – kuna erametsades on jätkuvalt probleeme istutusmaterjali kättesaadavusega, tuli ise lahendus leida. Nüüd kasvatabki Ülo kõik enda metsa istutatavad puud oma koduõuel, veidi jätkub neid teistelegi müümiseks.

Metsamajandamisest saadud tulu investeerib Ülo metsa, näiteks kuiven-duskraavide korrastamisse liigniisketel maadel. Palju tööd on tehtud noorendike hooldamisel ja harvendusraietel. Istutustööd ja hooldusraied teeb Ülo ise ja laste abiga, uuendus- ja sanitaarraied tellib teenusena.

Ülo nendib, et Holstre kandis ollakse hädas põtradega ning ulukikahjusid esineb palju. Noorendikes püüab ta olukorda leevendada seebi ja villaga võrseid kattes, samuti tegeleb ta jahindusega.

Kohalikele on Ülo teada energiatootjana – temalt saab nii sooja- kui elektrienergiat. Esimest küttepuudena ja teist tema kahest päikesejaamast. Eks energiat saab ka puhtast meest, mida 20 mesilasperet tema metsades lennates toodavad.

Ülo on pikalt töötanud metsapatoloogina ning seetõttu tullakse temalt sageli ka metsanõu küsima. 

Ülo Tuvi nimetab oma eesmärkidena metsa majandamisel peremetsa traditsioonide jätkamist ja säästvat majandamist. Nii teeb ta raieid külmunud pinnasega, jälgib hoolega metsakaitse abinõusid ning toodab ise ka kvaliteetse istutusmaterjali.

Maakond: Viljandimaa
Metsamaad 100 hektarit
Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liige

Maakond: Hiiumaa
Metsamaad 52 hektarit
Hiiumaa Metsaseltsi liige

Ahtole anti konkursil Trico maaletooja Systemseparation Ltd eriauhind.

Ahto Ülemaantee

Ülemaanteede peres on metsaasjad antud järgmise põlvkonna ajada. Metsaomanikke Liisit ja Tõnist esindab metsamajandajate konkursil poeg Ahto, kes on viimastel aastatel aktiivselt vanematele kuuluvates metsades toimetanud.

Oma metsast rääkides ja tegemisi tutvustades on Ahto eriti uhke hooldatud noorendike üle. Need noored puistud on isa Tõnise istutatud.

Koolis Ahto metsandust õppinud ei ole, valgustusraie tegemise alused sai noormees selgeks internetist õppevideoid vaadates ja ise katsetades. Nõu on saadud ja kogemusi vahetatud ka Hiiumaa Metsaseltsi õppepäevadel, kus seltsi liikmetena ikka kohal olla proovitakse.

Eelnevatel aastatel sai olude sunnil palju metsa maha raiutud, edaspidi on Ahtol soov majandada pigem harvendus- ja valikraietega. Raiutud aladel tuleb aga niii metsa hooldamise kui ka kuivendussüsteemide korras-tamisega palju vaeva näha, et sinna ilus mets kasvatada.

Lankidele on pere istutanud nii taimlast pärit kui oma metsa alt toodud puid, külvanud puuseemneid ning jätnud osa metsa ka looduslikule uuendusele. Suure hirvede arvukuse tõttu tuleb hoolitseda ka selle eest, et noored puud ulukite poolt näritud ei saaks. Selleks on abi leitud Tricost, millega Ahto taimed juba enne istutamist üle pritsis. Sama töö on plaanis ka sügisel.

Ahto eesmärgiks metsa majandamisel on jätta järgmisele põlvkonnale hooldatud ja hästi kasvatatud mets.

Orm Tammepuu ja Riin Pallon-Tammepuu

Tammepuud armastasid varem oma vaba aega merel veeta, kuid kui pisipere lisandus, tekkis soov stabiilsema pinna järgi. Kui 5 aastat tagasi Riinu vanematekodu lähedal metsatükki müügis nähti, saigi vastu võetud otsus metsaomanikuks hakata.

Oma metsa juures hindavad Tammepuud võimalust mõtestatud füüsiliseks tegevuseks. Mets on nende isiklik jõusaal, boonusena saab nii kütte kui tarbepuud. Maastikupilti soovitakse hoida mitmekesisena, kujundades eriilmelisi salusid ning hoides osa kunagisest põllumaast metsa kasvamast. Väikse tüki metsa eraldasid Orm ja Riin n-ö reservaadiks, kus põhimõtteliselt midagi ei tee. Samas kõik metsamajandamiskavaga ettenähtud raied on tehtud, valgustusraied pealekauba. Samuti on korda tehtud kraavid ja sihid ning tänu sellele saab kunagises rägalikus nüüd päris hõlpsasti ja kuiva jalaga liikuda.

Metsategemistes on Tammepuude põhimõtteks, et lõbu ja kasu käiks käsikäes, lisaboonusena võimaldab oma mets ka lastele praktilist loodusharidust ja muidu aktiivset tegevust pakkuda. Praegu perele metsast tulu ei tõuse, aga pensionisambaks või pärandiks lastele loodetakse kujundada ilus mets. Kui põdrad ja kitsed kõike ära ei söö.

Maakond: Raplamaa
Metsamaad 15 hektarit
Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liige

Maakond: Valgamaa
Metsamaad 18 hektarit
Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liige

Maie Rebane

Maie sai metsaomanikuks 90ndate keskel, kui emale sai pensionipõlve veetmiseks ostetud talu, millega käis kaasas ka hulk metsa. Ühel hetkel otsustati koos õe ja vennaga seda metsa ka majandama hakata.

Kuna endal metsateadmisi nappis, võeti ühendust metsaühistuga, kust on saadud palju abi nii nõustamise kui koolituste näol. Maie ütleb, et ühistu aitab tal hea omanik olla – ilma metsaühistu abita nad siiski metsaga tegelema poleks hakanud, tõenäoliselt oleks kinnistu hoopis maha müünud.

Tänaseks on metsas tehtud kõik metsamajandamiskavas ettenähtud tööd.

Nende mets sai ka näidisalaks teistele, kui metsaühistu seal ühe hooldus-raiete õppepäeva korraldas. Metsaühistu korraldatud saekoolitusel sai Maie käppa ka võsasae kasutamise, nüüd lähebki ta võimalusel ise noort metsa hooldama. Sageli tehakse seda ka perega ühiselt, samuti on traditsiooniks saanud talgukorras istutustööde tegemine.

Kiidusõnu jagab Maie naaberkinnistu eest hoolitsevale RMK-le, kes alles hiljuti tema metsa kõrvale uue tee ehitas. Nii pääseb ka tema oma valdustele paremini ligi. Hea koostöö on Maiel ka jahimeestega, kellega on sõlmitud jahimaade kasutamise leping.

Maie eesmärgiks on järgmistele põlvedele tulevikumetsa kasvatamine.

Risto Kiisk

19-aastane Luua metsanduskoolis metsurikutse omandanud Risto Kiisk on kooliõpingute kõrval teooriat praktikasse saanud rakendada oma isa Aavo metsades, kus noormees on teinud nii valgustus- kui harvendusraiet.

Huvi metsanduse vastu tärkas Ristos juba noorena, oma esimese mootorsae sai ta 15-aastasena. Isa Aavo seevastu metsaga nii sügavat sidet ei tunne ja arvab, et noortel tulebki toimetada lasta, kui neil huvi ja tahe olemas on. Küll aga arutatakse kõik metsaplaanid ühiselt läbi.

Perekonnale kuuluvat metsa neljal hektaril tunneb Risto nagu oma viit sõrme. Seal majandama hakates oli metsa üle võimust võtnud võsa, mille ta praeguseks on likvideerinud, käies igal nädalavahetusel koolist vabadel päevadel Tartumaal metsas saega toimetamas. Kõik metsas vajalikud tööd hooldusest laasimise ja raiumiseni on ta teinud ise.

Risto eripäraks on, et ka peeneid puid ei jäta ta hooldusraiet tehes metsa alla vedelema vaid kõik korjatakse oma pere küttevarude tarbeks kokku.

Oma eesmärgiks nimetab ta majandada metsa jätkusuutlikult ning arvestada seejuures ka loomade ja lindudega (raierahu). Ta proovib kujundada mitmekesisemaid segametsasid, et haigused ei leviks nii kiiresti kui ühe puuliigiga puistus. Risto on püsimetsamajandamise pooldaja ning uuendamiseks eelistab turberaieid.

Sügisest jätkab Risto õpinguid Eesti Maaülikoolis ja on veendunud, et tema tulevik on seotud just metsandusega.

Maakond: Tartumaa
Metsamaad 4 hektarit
Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liige

Maakond: Ida-Virumaa
Metsamaad 52 hektarit
Virumaa Metsaühistu liige

Erkki Jõeäär

Ida-Virumaal Kauksis metsa majandav Erkki Jõeäär sai metsatööde esimese praktika juba lapsena koos vanaisaga metsas käies. Pärast vanaisa lahkumist päris metsa Erkki ema, kes on usaldanud kõik majandamisotsused pojale.

Erkki leiab, et metsa mõõdukas majandamine on parem kui mitte majandamine. Nii käib Tallinnas elav Erkki aina sagedamini Kauksis metsas toimetamas ja peab plaani ka päriselt maale kolida. Tingimused on selleks juba loodud, ootamas on oma metsa palkidest ehitatud maja.

Hindamiskomisjoni külaskäigu ajal oli Erkkil käimas kuivenduskraavide korrastamise projekt. Kraaviääred on juba korrastatud ning nüüd on mehel plaanis väike kopp rentida ja töö ise kätte võtta.

Enamus metsatöid üritabki Erkki oma metsas ise teha, näiteks sel kevadel pani üksi 8000 taime kasvama. Metsas on Erkki hädas männijuurepessiga, millest loodab jagu saada männimaadele teisi puuliike istutades.

Esmased töövõtted sae käsitlemisel õppis Erkki vanaisalt, hiljem on uusi teadmisi otsinud internetist ning nõu küsinud ka kohalikust metsaühistust. Vanaisalt on õpitud ka tislerioskused, mida maale kolides rohkem rakendama võiks hakata.

Erinevaid mõtteid, millega maal elades tegeleda, on Erkkil veel. Näiteks teeb ta juba praegu oma metsast kogutud kasemahlast õlut ja peab mesilasi, tulevikus võiks aga kaaluda kändudest tõrvaõli ajamist.

Birch Lagoon

Otepää hoiualal asuva kaasiku tahtis Rain Komlev omal ajal maha võtta, kuid abikaasa Birgit Lõhmus-Komleva tõmbas sellele mõttele pidurit. tema arvates vääris nii ilus mets säilitamist. Nüüd kogutakse sellest metsast tonnide viisi kasemahla.

Kaskede vahel lookleb omapärane voolikute süsteem, millega tänavu korjati 13 tonni kasemahla. Mahla võtmiseks puuritakse kasetüvesse 8 millimeetrise läbimõõduga auk, millesse pistetakse voolikusüsteemiga ühenduses olev tila. Peenike ava kavab hiljem ise kinni ja seda pole vaja spetsiaalselt sulgeda.

Mahl hapendatakse ja maitsestatakse ning villitakse pudelitesse, et seda siis laatadel ja kauplustes müüa.

Mahlakaasik rohkem hooldust ei vaja kui võsa raiumine. Kaski istutatakse ka iga-aastaselt juurde ja praeguse kogemuse najal teavad Rain ning Birgit, et kõige rohkem ja paremat mahla annab kuiva liivakünka peal kasvav kask päikesepoolsest küljest.

Tulevikus on Rainil ja Birgitil plaanis kasemahlast ka veine tootma hakata. Selleks asuvad mõlemad sügisest Olustveres joogitehnoloogiat õppima.

 

Maakond: Tartumaa
Metsamaad 3,5 hektarit
Metsaühistusse ei kuulu

Maakond: Võrumaa
Metsamaad 38 hektarit
Võrumaa Metsaühistu liige

Aigar Paas

Puidu müügist olulisem on Aigar Paasile metsa kõrvalkasutuste arendamine ja elamuste pakkumine. Seetõttu on mees oma Võrumaal

Pullijärve kõrval asuvasse 120 aastasesse männikusse rajanud puhkeküla, mida ümbritseb mustikamuru ja mille territooriumil asuvas sajas pesakastis elab värvikas seltskond erinevaid linnuliike.

Puhkeküla ümber ei tee Aigar peale sanitaarraiete midagi, jättes külalistele võimaluse loodust selle kõige puutumatumal ja ehedamal moel kogeda.

Aigar on Võrumaal kohalik mees ja oma metsad on ta ostnud või erastanud. Hariduselt jurist, praegu ehitusfirmat omav mees on omal ajal lühikest aega töötanud ka metsavahina ja on täna tihedalt seotud Võrumaa Metsaühistu tegemistega.

Metsa majandamisel proovib Aigar tegutseda jätkusuutlikult ja metsade mitmekesisust arvestavalt. Ta ei poolda üheliigilist puupõldu vaid eriilmelist, soovitavalt loodusliku uuenemise teel rajatud metsa. Kuna puidu müük ei ole talle esmatähtis, püüab ta luua tingimusi metsa kõrvalkasutuse arendamiseks läbi puhkemajanduse.

Priit Adler

Priit Adleri metsad asuvad Järva- ja Lääne-Virumaa maakondade ristumispaigas. Nii on ka metsatööde planeerimisel asjaajamist rohkem, sest kooskõlastused tuleb teha erinevates maakondades.

Priidu maad on erilised rohkete karstialade ja kurisude ehk neeluaukude tõttu. Nii on ta sinna rajanud Puhta vee teemapargi, kus viiakse läbi programme õpilastele, kodu- ja välismaistele loodusturistidele. Ehitatud on ka ratastoolirajad puuetega inimestele ligipääsu võimaldamiseks.

Kogukonna huvides hoitakse korras ligipääsuteid, korraldatakse teabe ja õppepäevi, arvestatakse ja austatakse kohalikke tradistioone ja on neid lastud uurida ajaloolastel. Uurimistööde kohta on ilmunud piirkonna ajalooraamat “Võhmuta ja Järsi külad aegade tuultes” ja videod ajaloolistest pajatustest.

Metsade hooldamiseks ja metsatööde tegemiseks on abiks metsamees Kalmer. Priit leiab, et professionaalne metsamees on kindlasti parem, kui asjaarmastajast metsaomanik.

Priit tuletab meelde, et mets on elusorganism, kodu loomale ja linnule, mis vajab omanikult arukat suhtumist. Seetõttu on oluline ka metsa ja looduse tutvustamine järeltulevatele põlvedele.

Maakond: Lääne-Virumaa, Järvamaa
Metsamaad 43 hektarit
Rakvere Metsaühistu liige

Metsamajandajate konkursi 2020. a hindamiskomisjoni kuulusid:

Aira Toss, Hiiumaa Metsaseltsi juht ja metsakonsulent
Ardi Allikmets, 2019. aasta parim metsamajandaja
Tiit Kosenkranius, metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud metsakonsulent
Veljo Kütt, metsakonsulent ja SA Erametsakeskus kontrolliüksuse spetsialist

Maaleht tutvustab osalejaid

Metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoniga on kaasas käinud ka Maalehe ajakirjanikud, siin nende sulest ilmunud lood konkursil osalejate kohta:

Parim metsamajandaja 2020 kuulutatati välja 15. augustil Tallinnas toimuval kogu pere metsapäeval.

Metsamajandajate konkurss toimub juba 27. korda.
Konkurssi korraldavad MTÜ Eesti Erametsaliit ja SA Erametsakeskus

Konkursi korraldamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, auhinnad paneb välja STIHL Eesti, Systemseparation Ltd ja mitmed teised.

Sulge menüü