Eesti kandidaatide seisukohad metsandusküsimustes
Eesti Erametsaliit uuris Eestis europarlamendi valimistel osalevate kandidaatide seisukohti metsandusteemalistes küsimustes. Loe saadud tagasiside kohta täpsemalt SIIT.
Euroopa Erametsaomanike Konföderatsioon CEPF – Eesti Erametsaliidu ja teiste riikide metsaomanike ühenduste katusorganisatsioon Euroopas – koondas kokku info, mida europarlamendi valimistel teada võiks. Allpool on selgitatud Euroopa rohelise kokkuleppe sisu ja mõju erametsaomanikele Eestis ja Euroopa Liidus.
Mis on Euroopa roheline kokkulepe?
2019. aasta detsembris seadis Euroopa Komisjon sihi muuta 2050. aastaks Euroopa Liit kliimaneutraalseks ja lõi selleks dokumendi pealkirjaga “Roheline kokkulepe“. Roheleppe eesmärk on muuta Euroopa Liit kaasaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks, mis on kliimaneutraalne ehk õhku ei paisata rohkem kasvuhoonegaase kui siduda suudetakse.
Selle eesmärgi saavutamiseks luuakse rohelise kokkuleppe raames uued ulatuslikud õigusaktid ning muudetakse paljusid olemasolevaid, mis mõjutavad mitmeid valdkondi nagu keskkond, energeetika, transport, ehitus ja põllumajandus.
Kuidas see puudutab Euroopa Liidu metsaomanikke?
Arvestades metsade olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamisel, puudutavad paljud rohelise kokkuleppe raames kehtestatavad siduvad õigusaktid just metsasid.
Kuna siduvate õigusaktide rakendamine on liikmesriikidele kohustuslik, mõjutab roheline kokkulepe otseselt ka Euroopa Liidu metsaomanikke. Kuigi rohelise kokkuleppe üldised eesmärgid on positiivsed, ei arvesta rakendusmeetmed piisavalt metsaomanike muredega, näiteks võimalikke mõjusid majandamisviisi valikule või ebaproportsionaalse halduskoormusega.
Mida loodavad ja soovivad Euroopa metsaomanikud?
CEPF rõhutab oma 2023. aasta manifestis, kui oluline on metsaomanike eripäradega arvestav, mitmekesisust soosiv ja jätkusuutlik metsade majandamine Euroopas. CEPF kutsub poliitikuid üles suurendama koostööd metsaomanikega ja toetama nende tööd läbi poliitika, mis arvestaks metsade mitmekesisusega.
Manifest rõhutab ka metsaomanike rolli paljude väljakutsete lahendamisel, näiteks ühiskonnaga seotud probleemid, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kliimamuutustega seotud küsimused.
Ingliskeelset manifesti saab lugeda SIIT.
Kuidas on metsaomanikud kaasatud EL otsustustesse?
Metsaomanikud saavad oma hääle kuuldavaks teha osaledes europarlamendi valimistel, mis toimuvad 6.-9. juunil 2024. Oluline on anda oma hääl kandidaadile, kellel on realistlik arusaam metsandusest ja kes mõistab Eesti ja Euroopa Liidu metsaomanike muresid ja lootusi.
Erametsaomanike huvide eest seisab Euroopa Liidu tasandil ka üle-euroopaline metsaomanike katusorganisatsioon CEPF. Erinevate huvikaitsetegevuste raames osalevad nad Euroopa Komisjoni ekspertgruppides, mille ülesandeks on toetada oma sisendiga poliitika ja õigusloome protsessi. CEPF liige on ka Eesti Erametsaliit.
Raadamisvabade toodete määruseeesmärk on vähendada raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete tootmist ja tarbimist. See kehtestab Euroopa Liidu ettevõtjatele ja kauplejatele ranged ja potentsiaalselt ebaproportsionaalsed nõuded näiteks aruandlusele. Määrusel on võimalikud tagajärjed metsamajandamisega seotud otsustele.
RED III direktiivi eesmärk on karmistada reegleid, mis tagavad, et energiaks kasutatav puit on säästlikult varutud.
Sellega kehtestatakse nn no-go alad, kust puitu ei tohi enam varuda, sest see pole direktiivi järgi säästlik. Sellistelt aladelt pärit puidust saadavat energiat ei tohi nimetada taastuvenergiaks. No-go alad on bioloogilise mitmekesisusega alad, aga ka nn vanad metsad.
Kui seni pidid säästlikkuse kriteeriumitele vastavust tõendama rohkem kui 20-megavatised soojusenergia tootjad, siis nüüd langeb see piirmäär 7,5 megavati peale.
Need nõuded muudavad puidu kasutamise bioenergia tootmiseks keerulisemaks.
LULUCFi järgi tuleb aastaks 2030 eemaldada atmosfäärist 310 miljonit tonni süsihappegaasi, mida on umbes 15% rohkem kui praegu. Kui liikmesriik kasutab oma CO2 kvoodi ära, võib ta vähendada raiemahte või seada piiranguid metsade majandamisele.
Looduse taastamise seadus seab metsaökosüsteemide taastamiseks ja kaitsealuste elupaikade seisundi parandamiseks konkreetsed eesmärgid. Metsaomanike õlule paneb taastamismeetmete rakendamine lisakohustused. Lisaks võivad metsaomanikud kaotada sissetuleku, kui metsade majandamist ökosüsteemide taastamise eesmärgil piiratakse. See omakorda ohustab metsade säästlikku majandamist.
Määruse eesmärk on luua erinevatele süsiniku eemaldamise projektidele sertifitseerimisraamistik. See võiks olla üks viis metsaomanike sissetulekute mitmekesistamiseks.
Süsinikuprojektidega tegelevad metsaomanikud peavad suutma tõestada, et nende tegevus vastab seatud standarditele, ent see metoodika on alles väljatöötamisel. Seetõttu on väga oluline, et kõnealune metoodika oleks lõpuks ka praktikas rakendatav.
Taksonoomia määruse eesmärk on luua selged standardid keskkonnasäästliku majandustegevuse hõlbustamiseks. See aitab investoritel leida ja rahastada keskkonnasäästlikke projekte.
Metsaomanikud muudab see murelikuks, kuna ka nemad peavad hakkama finantseerimisvajaduse korral tõestama, et nende metsamajandamise praktika on säästlik ja täidab nii kliima kui elurikkuse säilitamise eesmärke.
