Üldplaneering ja selle mõjud metsas
Uute üldplaneeringute koostamisel on kohalikel omavalitsustel vabadus kehtestada kitsendusi, kirjutab jurist Tuulikki Laesson õppelehes Sinu Mets (nr 54). Esmapilgul tundub, et üldplaneering ei tohiks metsa kasutamist eriti mõjutada, kuid saatan peitub detailides. Nimelt on võimalik
Metsarahvaks olek kui hingeseisund – ütlemisi metsast
President Lennart Meri: Inimene ja riik on nagu puu ja mets: puu sureb, mets jääb. Mõned Eesti metsad on pronksiaegsed. Ma tahan, et Eesti riik niisama kaua kestaks. (Kõnest 1998) President Arnold Rüütel: Tulenevalt oma
Maainimesete ühispöördumine: Roheäärmuslased tahavad kümned tuhanded maainimesed mitmeks kuuks tööta jätta
Metsaomanike sõnul on keskkonnaministrile tehtud ettepanek keelata lindude pesitsusajaks raietööd metsades järjekordne näide sellest, kuidas linnainimesed piiravad tagajärgede eest vastutust võtmata maainimesi. Metsasektoris töötab üle 30 000 inimese, enamus neist maapiirkondades. Suurele hulgale neist tähendaks
Eesti 100 000 metsaomaniku seast otsitakse parimat metsamajandajat
Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus kuulutasid välja konkursi, et leida Eesti enam kui 100 000 metsaomaniku seast eraisik või ettevõte, kes majandab oma metsa kõige paremini. Eesti parim metsamajandaja kuulutatakse välja Eesti metsa pidupäeval 24. augustil
Neli näidet eestlase metsamõttest läbi aja
Nentida võiks, et pole kuigipalju uut siin päikese all. Vanu ajalehti sirvides leiab, et eestlased on metsaraie pärast muretsenud läbi aja. Vaatasin huvi pärast ka seda, mida seoses metsaga on tähtsaks peetud ja kuivõrd see
Võrumaa Metsaühistul on 1000 liiget
15. märtsi seisuga ületas Võrumaa Metsaühistu oma liikmete arvult maagilise tuhande piiri. Ümmarguse numbriga liige on Vastseliina kandis metsa omav Andres Kree. „Meie metsaomanike arv on kasvanud ühtlases joones,“ rääkis Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Erki