Eesti Mükoloogiaühing valis 2025. aasta seeneks juurepessu perekonna. See ohtlik seenpatogeen tekitab okaspuudel juure- ja tüvemädanikku, mille tõttu võib metsaomanikul saamata jääda kuni kolmandik võimalikust tulust. Juurepessust tingitud kahju Eesti kuusikutes on hinnanguliselt 8,5 miljonit

Milline võiks olla Eesti erametsaomanik 25 aasta pärast, aastal 2050? Võtsin tema profileerimiseks appi ChatGPT ja palusin tehisarul kirjutada muinasjutu 2050. aasta erametsaomanikust. Kas nutta või naerda, jääb igaühe enda otsustada. Aastal 2050 elas Eestimaal

Nii mõnigi kord ollakse üllatunud, kui saadakse teada, et meie üsna tavalise metsapuu – hariliku saare sugulased on nii sirel kui ka soojalembesed jasmiin ja õlipuu. Kuuluvad ju nad kõik õlipuuliste sugukonda. Kuid saare sugulasring

Ilmus õppelehe Sinu Mets 2025. aasta esimene number. Kevadnumbrist leiad palju põnevaid teemasid: – Vara metskonnas kasvanud Airiin Vaasast sai värske Euroopa kliimasaadik – Pärandkultuur metsas pole piirang, vaid võimalus – Tähelepanu ohutusele ka kõige

Isetekkelised prügimäed on aastaid olnud metsaomanikele peavaluks ning kahjuks ei näita metsade prügistamine vähenemist, vaid pigem vastupidi. Meie hulgas on endiselt inimesi, kelle arvates on mets tasuta jäätmejaam, kuhu sobib sokutada majapidamisest ülejääv kraam. Numbrid

Hiljuti toimunud Balti riikide erametsandusekspertide kohtumisel käsitleti viimaste aastate muutusi ja kõige aktuaalsemaid teemasid metsanduses. Enamik neist on seotud Euroopa Liidu suunistest tulenevate täiendavate kohustuste ja piirangutega ning maaomanike õiglasema kohtlemise vajadusega. Näiteks on taastamismäärusest