Õiged töövõtted, riskidest arusaamine ja kaitseriietus on elementaarsed, kui töötad kettsaega, mida õigusega peetakse kõige ohtlikumaks tööriistaks. Ja siin ei ole vahet, kas töö käib metsas, saed koduaias õunapuuoksi või eemaldad teele kukkunud puud –

Veerandsada aastat tagasi toimus Kullamaal esimene Eesti Metsaseltsi korraldatud seminar, kus metsamees ja pärandkultuuri uurimise algatamise eest elutööpreemia saanud Lembitu Twerdjanski (Tarang) jagas oma Rootsis omandatud teadmisi pärandkultuurist, rõhutades maaomaniku otsustusvabadust sellega ümberkäimiseks oma maal.

Metsaharidusega vanemate peres Vara metskonnas kasvanud Airiin Vaasa jõudis metsandusõpinguteni juhuslikult, pere vastasseisust hoolimata. Juba ülikooliajal aktiivsusega silma paistnud noore naise tiitlite hulka lisandus värskelt Euroopa kliimasaadiku uhke nimetus. Millega Euroopa kliimapakti saadik täpselt tegeleb,

Eesti Mükoloogiaühing valis 2025. aasta seeneks juurepessu perekonna. See ohtlik seenpatogeen tekitab okaspuudel juure- ja tüvemädanikku, mille tõttu võib metsaomanikul saamata jääda kuni kolmandik võimalikust tulust. Juurepessust tingitud kahju Eesti kuusikutes on hinnanguliselt 8,5 miljonit

Milline võiks olla Eesti erametsaomanik 25 aasta pärast, aastal 2050? Võtsin tema profileerimiseks appi ChatGPT ja palusin tehisarul kirjutada muinasjutu 2050. aasta erametsaomanikust. Kas nutta või naerda, jääb igaühe enda otsustada. Aastal 2050 elas Eestimaal

Nii mõnigi kord ollakse üllatunud, kui saadakse teada, et meie üsna tavalise metsapuu – hariliku saare sugulased on nii sirel kui ka soojalembesed jasmiin ja õlipuu. Kuuluvad ju nad kõik õlipuuliste sugukonda. Kuid saare sugulasring