Kui tihti mõtleme sellele, kellega me linnaruumi jagame? Paljud metsloomaliigid on muutunud nii tavapäraseks, et neid ei märkagi enam. Linnaloomade seas on levinumad jänesed, oravad, siilid, rebased ja linnud, nagu kajakad, varesed, tuvid ja varblased.

Kui mõelda taimele, mis kehastab põhjamaade looduse sitkust ja eraklikku väärikust, kerkib esile ikka harilik kadakas. Ta ei tõmba tähelepanu mitte kiire kasvuga, vaid võlub oma tagasihoidliku püsivusega. Põua- ja pakasekindlana ning kasvukoha suhtes vähenõudlikuna

Vardi Metsaühistu, mis aastani 2018 tegutses erametsaseltsi nime all, asutati 2002. aastal. Organisatsiooni hingeks on olnud selle asutamisest peale juhatuse esimees Taavi Ehrpais. 2014. aastaks oli ühistu kasvanud piisavalt, et võtta tööle tegevjuht. Tegevjuhina tegutses

Luua Metsanduskool avas taas uksed uutele tulevikutegijatele: metsanduse, metsamasinate, loodusturismi ja maastikuehituse eriala õppijatele. Kuid alates sellest aastast kehtivad kutsehariduses uued reeglid: osaliselt muutub õpe tasuliseks. Mais algas vastuvõtt Luua Metsanduskooli, kus praktilise loodushariduse kaudu

Aprillis toimunud metsanduslik õppereis viis metsaühistute esindajad Lõuna-Rootsi tutvuma kohaliku erametsanduse, metsandushariduse ja metsaühistute toimimisega. Eeskujuks olnud Södra metsaühistu ja Linné ülikool andsid selge sõnumi: süsteemne koostöö ja pikk visioon toovad tulemusi. Mõtlemapanev omandijaotus Rootsis

Mänd on mänd ühtviisi nii Kesk-Eestis kui ka saartel kasvades, kuid asjatundjate sõnul on vahe tegelikult päris suur. “Meil on siin head metsad küll, ainult et alumine palk on puudel puudu,” võtab asja kokku Aira