Valgamaa Erametsaühing asutati 2003. aastal seitsme metsaomaniku initsiatiivil. Esmalt oli ühistegemine paljuski õhinapõhine ja püüti saavutada mingitki massiefekti puidu turustamise valdkonnas. Vaikselt arenedes hakkas riigile tunduma, et ühistud võiksid olla ka partnerid. Ühistute baasil arendati

Harilik haab (Populus tremula) on Eesti metsades üks levinumaid lehtpuid. Teda kohtab salumetsades, lodudes, luhtadel, metsaservades, raiesmikel, endistel puisniitudel ja maha jäetud põllulappidel. Haab kasvab ühtviisi hästi nii parasniisketel kui ka ajutiselt niisketel viljakatel muldadel.

Elupõline ajakirjanik ja toimetaja Alo Lõhmus läks Luua metsanduskooli ning avastas, et isegi humanitaar-siidikäpast võib saada enam-vähem rahuldav raietööline. Armastus metsa vastu kasvas samuti.   Toimetajatöö ja metsakultuuri hooldamine on üllatavalt sarnased. Mõlemal juhul ootab

Arboriste teatakse enamasti kõhedaks võtva puude otsas turnimise oskuse järgi, kuid ronimine on selle ameti üks väike osa. Suurema osa tööst moodustab hoopis inimeste puude ja põõsaste teemal harimine, sõnab arboristiteenuseid pakkuva OÜ Vikatimees juht

Viio Aitsam (70) on ajakirjanik, kelle nimi on aastakümneid olnud tihedalt seotud Eesti metsanduse ja loodusega ning ka Raplamaa ajakirjanduse arenguga. Tema töö keskmes on alati olnud metsandus. Aastatel 2007–2022 toimetas ta – paari lühema

2025. aasta parim metsamajandaja Veiko Tugedam pühendus politseitöölt pensionile jäänuna suguvõsa talumetsale ja kogukonnale, mis on toonud esile tema koduküla Ristiküla ning teinud uusaegse turismikaardiga nähtvaks Saarde valla. Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud koolitused ja õppepäevad ning