Valgamaa Erametsaühing asutati 2003. aastal seitsme metsaomaniku initsiatiivil. Esmalt oli ühistegemine paljuski õhinapõhine ja püüti saavutada mingitki massiefekti puidu turustamise valdkonnas. Vaikselt arenedes hakkas riigile tunduma, et ühistud võiksid olla ka partnerid.
Atso Adson
Valgamaa metsaühistu juhatuse liige
Ühistute baasil arendati välja metsaomanike tugi- ja toetusstruktuur. 2005. aastal liitus ühistu tegemistega Helju Leosk, kelle ametinimetuseks sai tugiisik. Seda mõistet küll enam ei kasutata, aga sisult olid tegemised läbi aegade sarnased: väikeomanike aitamine, nõustamine, õppepäevade korraldamine, metsanduspoliitika kujundamine jpm.
Partner omanikule ja kogukonnale
Helju võttis enda kanda tänuväärse rolli arendada Valgamaal koolimetsandust. Igal aastal korraldas ta metsaomanike metsades koolilastele istutuspäevi ja metsa jõudsid kümned tuhanded puuhakatised. Sajad lapsed on aastate jooksul käe valgeks (roheliseks) saanud ja istutanud oma puud. Kahjuks on hetkel toimunud käega katsutava loodusharidusliku mõtteviisi taandumine ja enam ei toetata ühistute rolli laste koolitajatena. Nutiajastu on surunud labida ja istutusämbri tagaplaanile ning tulevikupõlvkonnad hakkavad arvama, et mets on justkui iseeneslik ja loomulik visuaal.
Ühistu roll on olnud omanikeni tuua kõikvõimalikud toetusmeetmed. Oleme aidanud soetada erinevat metsatehnikat: võsalõikajaid, kõrglaasijaid, mootorsaage, väljaveokärusid. Lisaks õnnestus ühistul soetada ka kaks halumasinat, mis olid mõeldud omanikele mõõduka tasu eest kasutamiseks. Nüüdseks on need masinad amortiseerunud, kuid elavad oma enampakkumisjärgset elu ühistu liikmete juures edasi. Liikmetel jäi aga hing kripeldama ja eelmisel aastal soetati taas uus halumasin. Seda saavad kasutada eeskätt ühistu liikmed, aga kallima tasu eest ka mitteliikmed.
Aastatega kasvas nii ühistu liikmeskond kui ka metsaomanikele suunatud teenuste hulk ning 2012. aastal liitusin ühistuga mina. Helju suunava ja toetava sõnaga asusime ühiselt edasisi plaane ja võetud kohustusi ellu viima. Oli tarvis süstematiseerida metsaomanike puiduturustus ja raiete korraldamine, enampakkumiste elluviimine, metsade sertifitseerimine, taimede hankimine, istutus- ja hooldustööde korraldamine. Ühistu raudvara Helju siirdus käesolevast aastast pensionile, aga kuulub endiselt juhatusse ja jälgib hoolega kõiki tegemisi. Ühistu personali hulgas on aga endiselt teisigi tegusaid metsaspetsialiste.
Metsaühistute ühistegevus
Erametsandussektori ühtsemaks muutmise tulemusena nimetati 2016. aastal Valgamaa Erametsaühing ümber metsaühistuks. Sarnaselt paljude teiste metsaühistutega kuulume sellest ajast ühtse Metsaühistu brändi peresse, tänu millele on ühtlustunud ühistu pakutavate teenuste kvaliteet.
Parim näide ühtsest koostööst oli 2016. aasta juulitormi tagajärgede likvideerimine. Valgamaal oleks olnud justkui kogu Eesti harvesteride ja väljavedajate kokkutulek. Oli väga palju halbade asjaolude kokkulangevusi: soe suvi, palju riknevat ja raiutavat puitu, saeveskite puhkus, madalad hinnad. Õnneks saime ühistuteüleselt töid ja mahte planeerida selliselt, et piirkonnad, kus torm kurja ei teinud, vähendasid oma tegemisi ja saatsid abiväge ning tehnikat Valgamaale appi. Sel aastal raiusime rekordilise 33 000 tihumeetrit puitu. Kõigele sellele järgnes ka kahjustatud alade taasmetsastamise korraldamine. 185 000 taime tuli toimetada metsaomanike metsadesse. Ei saa salata, et häda liidab, ja kuulus torm tõi ühistusse palju uusi liikmeid. Liikmeks olemine avas metsaomanikele tee oluliste toetuste juurde, mis vastasel juhul jääks üksikisikul saamata. Just selliste mastaapsete korraldamiste tarvis ongi ühistu kindel partner.
Edasised kasvuraskused
Praeguseks on ühistu liikmeskond kasvanud 600 liikmeni ja hoogne kasv on kahjuks peatunud. Riigi tervikut vaadates on see aga juba vähe, sest suuremad ühistud koondavad 1500 ja enamgi liiget. On toimunud mõningaid ühistute ühinemisi ja see jätkub nii ka tulevikus.
Valgamaal pole oma asukoha tõttu kahjuks palju valikuid ja meie võimalus tulevikus kasvada on kõige tõenäolisemalt liitumise teel, sest liikmete orgaaniline kasv on väga visa. Jääb mulje, et kõik omanikud on justkui enda koha leidnud, aga kui statistikat lugeda, siis on mitteliitunud metsaomanikke veel tuhandeid. Ühistu jätkusuutlikkuse tagamiseks on aga liikmeskonna suurenemine oluline.
Kaunis pruut Võrumaa metsaühistu on igati ahvatlev, aga seadusest tulenevalt tuleb saada nii peiu kui ka pruudi nõusolek ning kurameerimiseks on vaja ka aega ja tahtmist.
Last modified: 16. jaan. 2026
