2018. aasta parim metsamajandaja – Lauri Salumäe
Lääne-Virumaa metsaomanik Lauri Salumäe elab ja majandab metsa oma vanaisa talu maadel. Tema omandis on 92 hektarit metsamaad, kus toimetatakse koos abikaasa Margega. Lauri on ametilt metsakorraldaja, lisaks kasvatab pere lambaid ja kitsesid ning tegeleb turismiga.
Lauri paistis žüriile silma põhjalike teadmistega ning järjekindla tegevuse ja selgete sihtidega oma metsa majandamisel. Säästva metsamajandamise kinnituseks on ka FSC sertifikaat, mille nõuetele kõik pere metsades tehtud tööd vastama peavad.
Ametist lähtuvalt on Lauril ka oma metsas põhjalikud inventuurid tehtud ja kogu info teada. Näiteks teab ta täpselt, et keskmiselt kasvab tema metsades ühel hektaril 128 tihumeetrit puitu, aastane juurdekasv on aga 462 tihumeetrit. Enim leiab tema metsades kaske, kuuske ja mändi, sekka ka halli leppa.
Lauri põhimõte on kasutada metsa vähem, kui seda juurde kasvab. Alates 90ndatest on see tal arvutuste järgi ka õnnestunud, kui mõnel aastal ongi raie juurdekasvust suurem, siis teisel aastal jälle väiksem.
Oma metsa kasvamise ja kasvatamise kogemust jagab ta kõigi huvilistega hiljuti loodud õpperajal, kus saab hea ülevaate sellest, kuidas erinevas vanuses mets kasvab, milliseid töid seal tehakse ning kuidas metsa uuendamisel ja kasvatamisel ka teiste metsaelanikega (näiteks naabrist põdraga) ühist keelt otsitakse. Nii on Salumäed pidanud mõnes metsaosas korduvalt istutatava puuliigi osas ümber mõtlema, sest ulukid on otsustanud istutatud taimed ära süüa.
Lauri Salumäe on olnud Rakvere Metsaühistu pikaaegne eestvedaja ja praegune nõukogu liige.
Taimetundja metsaomanik – Maive Vaarpu
Maive Vaarpu sai metsaomanikuks mitukümmend aastat tagasi, kui Hiiumaal tollase kodumaja kõrval suurema privaatsuse saamiseks 22 hektarit metsa osteti. Romantikuhingega Maive ütleb, et ta on oma metsa armunud ning majandab seda pigem püsimetsana.
Erinevaid metsatöid tehes peab ta õigemaks tegutseda tasa ja targu. Nii räägib ta, kuidas lükkas tänavu talvel tehtud harvendusraiet aastaid edasi, kuna ei leidnud õiget töötegijat, keda oma metsa kutsuda. Harvendusraiet ja metsamaterjali väljavedu planeeribki Maive Vaarpu ainult talvel külmunud pinnasega.
Tema jaoks on väga tähtis, et ka peale raiet säiliks metsa all kaunis samblane metsapinnas ja sealne taimestik ning et mets jääks endiselt mõnusaks koduks seal elavatele loomadele ja lindudele. Tema soov on õigesti majandatud metsa minnes tehtud tööde üle uhke olla.
Ka Maivega metsas käies on näha, et metsaelanikud on tal hästi teada – teele ei jää taime, keda Maive ei tunneks. Metsatööde planeerimisel küsib Maive nõu ja kasulikke kontakte Hiiumaa Metsaseltsist, mille liige ta on.
Ühistegevust toetav metsaomanik – EELK Ridala Püha Magdaleena kogudus
Läänemaal asuv Ridala kogudus usub ühiselt tegutsemisse nii igapäevastes tegemistes kui ka oma metsade majandamisel. Kogudusele kuulub 15 hektarit metsa, mille majandamisega alustamist ajendas eelkõige kogudusehoone seisukord, mida parandada oli vaja.
Esialgu otsis kirikuõpetaja abi koguduse liikmetelt, siis aga jõudis kohalikke metsaomanikke koondava Läänemaa Metsaühistuni. Sealt saadi nõu kõigi metsatööde planeerimisel ja korraldamisel, aga ka kirikuaia korrastamisel. Metsast teenitud tulu on investeeritud kogudusehoone püstitamiseks ja hooldamiseks
Oma metsade majandamisse on kaasatud ka koguduse liikmed ja kohalik kogukond. Näiteks käidi paar aastat tagasi metsa istutamas koguduse lastega. Tänutäheks tehtud töö eest anti igale lapsele sertifikaat, mis lubab seal metsas käia seenel-marjul ja 10 aasta pärast jõulukuuse koju viia. Tihe koostöö on ka ühe kiriku metsatüki kõrval asuva baptistikogudusega, kellega räägiti läbi metsa majandamise viis ja maht.
Külliki Valk kiidab Läänemaa Metsaühistu tegevust erinevate metsatööde korraldamisel ja info jagamisel. Ta nendib, et kuna endal metsatööde kohta teadmised puuduvad, on ühistu abil töid korraldades palju muresid vähem.
Tubli hobimetsaomanik – Märt ja Oliver Koitmaa
Tartumaalt pärit perekond Koitmaade 20 hektari suurune mets asub Viljandi- ja Valgamaa piiril, isa sünnitalu lähedal. Pärast iseseisvumist sai metsast peremeheta vara, 95. aastal õnnestus see aga perele tagasi osta.
Pere metsade eest hoolitsemise on isa Märt usaldanud metsandusharidusega poja Oliveri kätte, kes nüüd ise ja sõprade abiga metsas toimetab. Tehtud on erinevaid töid, suurim katsumus on aga lodumetsa uuendamine. Oliver ise ütleb, et „allveekuuske“ ta istutada ei taha. Olukorda võiks parandada piirikraavi korrastamine, mille osas veel naabriga kokkulepet saadud ei ole.
Lageraielankidest soovib Oliver kujundada segametsa, selleks on istutatud kuuske ja külvatud mändi. Loodus peaks omalt poolt lisama ka lehtpuud. Sel suvel paistsid aga langid silma märkimisväärse vaarika- ja metsmaasikasaagiga.
Kuna Koitmaad ise oma metsa juures ei ela, ollakse hädas prügistajate ja vargustega. Oliveri sõnul katsub ta mööda sõites alati ka metsa ja vana talukoha juurest läbi käia, et olukorral silma peal hoida.
Metsatööde korraldamisega on Koitmaad tegelenud ise. Metsatoetustega kaasneva asjaajamise lihtsustamiseks on aga liitutud metsaühistuga Eesti Metsamajandajate Selts.
Laiahaardeline metsaomanik – Ilmo Torn
Saaremaalt pärit Ilmo Torn on oma metsad pärinud vanematelt, kuid neid ka ise juurde ostnud. Tänaseks kuulub talle 56 hektarit Ilmo sõnade järgi „tavalist Saaremaa metsa“.
Metsas toimetab Ilmo laiahaardeliselt ja mitmel rindel. Lisaks metsakasvatusele tegeleb ta aktiivselt jahindusega, peab metsas mesilasi ja asutas koos pojaga puukooli, kus üheskoos metsataimi kasvatatakse. Ilmo Torn on üks eestvedajaid kohalikus metsaühistus Saaremaa Metsaühing, kus ta vajadusel ka teistele metsaomanikule kasulikku nõu jagab.
Konkursi žüriile näitas Ilmo riigilt ostetud metsa, mis mõnikümmend aastat jõude seisnud oli. Varasemalt oli tegu paraja tihnikuga, mullu sügisel raius ta aga kõik kasvus alla jäänud puud välja, et puistule paremad kasvutingimused anda. Metsatööd teeb Ilmo Torn ise ja kiidab oma mootorsaage, mis juba 80-ndatest hästi vastu pidanud.
Lageraiutud metsaosade uuendamisel on Ilmo panustanud looduslikule uuenemisele kaasaaitamisele. Ka mullu tehtud raielangil jälgib ta pingsalt olukorda, kas mets hakkab looduslikust seemnest kasvama või tuleb tal ka ise taimi juurde istutada. Kaseuuendust peab ta juba lootustandvaks.
Ilmo Torn peab oma metsade majandamisel oluliseks jätkusuutlikku majandusviisi ja proovib alati lähtuda headest metsandustavadest.
Professionaalne metsamajandaja – Tornator Eesti OÜ
Tornator Eesti OÜ on üks Eesti suurim erametsaomanik, kelle metsad asuvad üle Eesti. Tegu on Soome ettevõtte Tornator Oyj tütarettevõttega, kelle metsade majandamine on läbimõeldud, efektiivne ja selgete eesmärkidega.
Ettevõte jälgib oma iga-aastast jätkusuutlikku raiemahtu, arvestades enda metsade juurdekasvu ning liigilist koosseisu. Raiete puhul püüeldakse parima kvaliteedi poole ning täidetakse ka FSC ja PEFC sertifikaatide ettekirjutusi. Järjekindlalt tegeletakse metsade uuendamisega, 2018 aastal läheb mulda üle 1,4 mln taime.
Tööde planeerimisel ja korraldamisel kasutatakse emaettevõttes väljatöötatud IT-lahendusi, mis võimaldavad operatiivset andmevahetust sõltumata asukohast. Töötajaid on Tornator Eesti OÜ-s kaheksa, lisaks toimetab nende maadel 8 lepingulist piirkonnajuhti, töid teostab hulk erinevaid eraettevõtteid. Ettevõtte eesmärk on kasutada võimalikult palju kohalikku tööjõudu.
Tornatoril on tihe koostöö Eesti Maaülikooli ja Luua Metsanduskooliga, kus pakutakse praktikavõimalusi ja toetatakse erinevaid projekte. Ettevõte osaleb ka FSC rahvusliku standardi koostamises ja metsanduserialade kutsestandardite arendamises.
Metsamajandajate konkursi žüriile tutvustasid Tornatori töötajad ettevõtte metsamajandamise põhimõtteid Ida-Virumaal Peressaares, kus Tornatori omandis on umbes 600 hektarit maid. Tegu on endise asendustalude piirkonnaga, kus ka palju põllumaad. Tornatori esimene eelistus oleks põllumaad müüa, kui aga soovijaid ei leita, pannakse sinna kasvama uus mets.
Osa sealsetest Tornatorile kuuluvatest metsadest on lendorava elupaigana looduskaitse all, sealhulgas kaitstakse alles mõne aasta eest istutatud metsakultuure ja ka valgustusraieealisi puistuid.
Omakeskis nimetatakse Peressaare piirkonda Tornator Eesti metsandusjuhi Andres Lavrenovi katsemetskonnaks, sest just seal proovib ja katsetab ta erinevaid võtteid metsakasvatuse efektiivsemaks muutmiseks.
Tornator Eesti OÜ on metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liige.
Tubli püsimetsamajandaja – Jüri Stroo
Lääne-Virumaa metsaomanik Jüri Stroo on lapsest saati metsaga kokku puutunud. Metsas oli tema esimene töökoht ning tänagi, pensioniiga veetes, rügab Jüri oma 70-hektarisel metsakinnistul ise tööd teha.
Pärast Eesti iseseisvumist töötas Jüri riigimetsas, hiljem juhtis ka metsaveoautot. Metsaomanikuks sai ta 2000. aastal, kui metsa ostis. Oma metsa on Jüri otsustanud majandada püsimetsana, tehes harvendusraieid ja raiudes n-ö alla jäänud puid. Ta imetleb puude kasvukiirust, mida on pärast puistu harvendamist lausa silmaga näha.
Suure osa töödest teeb Jüri oma metsas ise. Nii erinevad raied, materjali väljaveo kui isegi maaparanduseks vajalikud projektid. Metsa kujundab ta segametsaks ja hoiab seda oma lastelastele.
Kogemustega metsamehena paneb Jüri Stroo pahaks, et metsandusdebatt on ühiskonnas niivõrd tuliseks läinud ja nii mitmedki sõnavõtjad ise metsandusest kuigipalju ei tea. Tema arvates nõuavad metsaotsused ka vastavaid teadmisi.
Metsamajanduse tulevikutegija – Mikk Vakkum
Järvamaa metsaomanik Mikk Vakkum on noor metsamees, kes metsas ja metsaga tegutsenud juba kooliajast. Oma metsa on ta pärinud vanaemalt, mõned kodulähedased metsatükid on õnnestunud ka ise juurde osta. Kokku on metsamaad tema omandis ligi 32 hektarit.
Miku metsas saab näha pea kõiki metsakasvatuslikke töid. Tehtud on maaparandust, lage-, aegjärkseid- ja harvendusraieid. Kõik lageraiutud alad on ka erinevate puuliikidega uuendatud. Noored puud istutas Mikk Vakkum ka vanadesse turbaaukudesse, millest võiks saada hea kasvukoht sanglepale.
Mikk Vakkum on katsetanud erinevaid meetodeid ulukite tõrjumiseks. Noorte mändide kaitseks on ennast viimastel aastatel tõestanud pesemata lambavill, mis põdrad kultuurist eemale hoiab. Kõrge põtrade arvukuse juures peab Mikk seal piirkonnas männiku väljakasvatamist tõeliseks vägiteoks.
Metsas ringi käies on Mikk Vakkumil iga metsakasvatusliku töö kohta kohe öelda ka põhjendus, miks just nii on otsustatud toimida. Otsuseid toetavad nii koolis õpitud teooria, enda kogemused kui ka ametikaaslastega peetud arutelud.
Oma metsamajanduslikke põhimõtteid kirjeldades ütleb Mikk Vakkum, et kõike tuleb teha mõistusega, õigel ajal ja õigeid valikuid tehes. Maale tuleb anda väärtus kasvatades tulevikumetsa, mitte võsa.
Mikk Vakkum on Põhja-Eesti Metsaühistu liige ning lööb ka ise ühistu tegemistes kaasa vajadusel oma piirkonna metsaomanikke nõustades ja metsatööde korraldamisel abistades.
Innukas metsauuendaja – Mare ja Heini Kunimägi
Mulgimaa metsaomanik Mare Kunimägi on oma metsade majandamise usaldanud poja Heini kätte. Talu ümber 76 hektaril laiuvates metsakinnistutes on kõikjal näha peremehe kätt. Eriti paistavad silma noored puistud, mis on rajatud endisele põllumaale ja sooheinamaadele.
Koos metsamajandajate konkursi žüriiga arvutati kokku, et Kunimägide poolt istutatud taimede hulk ligineb sajale tuhandele. Lanke on uuendatud ja metsa rajatud nii taimlast ostetud taimedega, kui ka loodusest välja kaevatud väikeste taimedega. Eriti meeldejääv on 99. aastal istutatud noor kuusik, mis rajatud vaid loodusliku taimega.
Et istutatud puistud elujõuliseks kasvatada, tuleb panustada ka ulukitõrjesse. Selleks on Heini Kunimägi kasutanud repellente, mida nii noorte puude latvadele kui ka vanemates puistutes puutüvedele määrib.
Heini Kunimägi põhimõtteks oma metsade majandamisel on proovida endast maha jätta igas mõttes väärtuslikum mets.
Kunimägid on metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liige. Metsatööd organiseeritakse tavaliselt ise, ühistust on aga abi saadud metsatoetuste taotlemisel.
Tekst ja fotod: Kertu Kekk (SA Erametsakeskus), metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni liige
Parimaks metsamajandajaks pürgib 9 metsaomanikku
Aprillis kuulutas Eesti Erametsaliit koos Erametsakeskusega välja parimate metsamajandajate konkursi, kuhu oodati kandideerima oma metsast hoolivaid ja seda vastutustundlikult majandavaid metsaomanikke. Tänavu juba 25. korda toimuvale konkursile tuli osalema 9 kandidaati, metsaomanikke on Hiiumaalt, Saaremaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Viljandimaalt ja Virumaalt.
Konkursil osalejaid hindab 4-liikmeline komisjon, kes külastab kõigi kandidaatide metsi ning hindab metsaomanike viimaste aastate metsamajanduslikke töid ja muid metsa erinevate väärtustega seotud tegevusi. Arvesse võetakse ka nende põhimõtteid ja väärtushinnanguid metsade majandamisel, panustamist kogukonna ja maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse.
Parima metsamajandaja tiitel antakse üle 18. augustil Haapsalu külje all Uuemõisas toimuval kogu pere metsapäeval, kus kandidaate premeerib STIHL Eesti. Ürituse raames on võimalik külastada ka mulluse parima metsamajandaja Liidia Kösteri metsa.
Erametsaliit ja Erametsakeskus otsivad parimaid metsamajandajaid
Eestis on üle 100 tuhande erametsaomaniku, kellel kõigil on oma metsa hoidmisel ja majandamisel isiklikud eesmärgid ning põhimõtted. Metsaomanikud, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad, väärivad esiletõstmist ja tunnustamist. Selleks korraldab Eesti Erametsaliit juba 25. korda parimate metsamajandajate konkurssi. Teist aastat järjest tehakse seda koostöös Erametsakeskusega.
Parima metsamajandaja tiitlile oodatakse kandideerima kõiki metsaomanikke. Osalemisel pole tähtis metsa majandamise juriidiline vorm. Oluline on, et metsa majandatakse vastutustundlikult ja hästi.
Konkursil hinnatakse kandidaatide viimaste aastate metsamajanduslikke töid ja muid metsa erinevate väärtustega seotud tegevusi. Arvesse võetakse ka metsaomanike põhimõtteid ja väärtushinnanguid metsade majandamisel, panustamist kogukonna ja maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse.
Kandideerimiseks tuleb hiljemalt 4. maiks täita ankeet, mille saab alla laadida SIIT või täita VEEBIS.
Last modified: 27. aug. 2018