Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal tuleb eestlaste eestvedamisel leida kokkulepped Euroopa Komisjoni aasta tagasi tehtud ettepaneku suhtes, mis paneks lähematel aastakümnetel Eesti maksma, kui tahame senisest rohkem metsa raiuda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samas ei pruugi maksmine olla otseselt rahaline, sest seda annab kompenseerida teiste keskkonnasäästlike tegevustega, kuid Eesti plaanid lubada raieküpseid metsi senisest rohkem majandada võivad tekitada olukorra, kus Eesti peab hakkama keskkonnakvoote ka raha eest ostma.

Plaani kohaselt määrab Euroopa Liit nullpunkti, kui palju me metsa raiume ning riik peab raiemahtude suurendamiseks kvooti juurde ostma või tegema teisi metsa- ja maakasutuse mõistes keskkonnasäästlikke tegusid ehk suurendama metsade pindala, vorpima puidust rohkem tooteid, soosima energiavõsa istutamist vms.

Eesti metsad on praeguseks jõudnud vananevasse faasi, mis toob kaasa küpsete metsade suuremad raied ning seetõttu näeb eelnõu Eestit pigem süsinikdioksiidi emiteerijana.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõuniku Kadi Kõivu sõnul on Eestil 2,2 miljonit hektarit metsa ning kui kõik raieküps mets praegu ära raiuda, tuleb ikkagi nooremat metsa nii palju peale, et metsad jäävad kogu aeg sidujaks.

Euroopa Komisjoni arvestuskäik näeb Eestit lähematel aastakümnetel pigem teises valguses. “See on lihtsalt esialgu meile kahjulik, sest meil on vana metsa osakaal niivõrd suur. Praegu on meil kolmandik raieküps ja järgmise 20–30 aasta jooksul lisandub veel olulisel määral,” märkis Kõiv.

Euroopa Komisjoni plaan mõõdab metsade muutusi ja paneb paika konkreetse nullpunkti – selleks on aastate 2000–2009 Eesti raiemahud ja nende protsent potentsiaalsest raiemahust ning keeruka arvutuskäigu järgi võiks see nullpunkt Eesti jaoks olla umbes kaheksa-üheksa miljonit tihumeetrit puitu aastas.

Euroopa riigid arutavadki, kas või kuidas peaks seda kompenseerima või kvoote maksustama, näiteks ambitsioonikamad Lõuna- ja Lääne-Euroopa riigid kompenseerivad oma “arvestuslikku kohustust” sellega, et suurendavad metsade all olevat pindala.

Metsade elutsükli tõttu ei ole keskkonnaministeeriumi seisukohast mõistlik järgmise paarikümne aasta jooksul nimetatud nullpunktist vähem raiuda.