Keskkonnaagentuuri värske ülevaade Eesti metsade seisust ja tulevikust annab põhjust vaadata mitmeid metsanduse arenguid positiivses võtmes: metsamaa pindala jätkab kasvamist, metsade kogutagavara on stabiliseerunud, viimase saja aasta jooksul ei ole meil olnud nii palju vana metsa kui praegu ning vanade metsade indikaatorliikide seisund paraneb.

Kaitstava metsamaa osakaal on jõudnud 30,6 protsendini kogu Eesti metsamaast. Seejuures on viiendik metsamaast range kaitse all ehk majandamisest täielikult välja jäetud.
Viimase saja aasta jooksul ei ole Eestis olnud nii palju vana metsa kui praegu ja vanade metsade indikaatorliigid näitavad positiivset trendi – nende elutingimused on paranenud. Suurem osa tänastest kaitstavatest metsadest ei ole veel vanad metsad, ehk tulevikus suureneb nii vanade metsade osakaal kui ka vanade metsadega seotud liikidele sobivate elupaikade hulk veelgi.
Need on olulised faktid olukorras, kus avalikus arutelus kõlab sageli väide, et Eestis vana metsa enam ei ole või jääb seda järjest vähemaks. Keskkonnaagentuuri andmed seda pilti ei kinnita.

Metsaomanike paljusus tähendab mitmekesisemaid metsi

Mittemajandatava metsamaa kiirel kasvul on erametsaomanike jaoks aga ka teine pool: järjest suuremale osale metsamaast kehtivad erinevad majandamispiirangud. Ebakindlus tuleviku suhtes on üks olulisi põhjuseid, miks erametsaomand on aastate jooksul üha enam suuremate omanike kätte koondunud.

Looduskaitselisi piiranguid on viimasel kümnendil hoogsalt lisandunud ja meil on jätkuvalt praktika, kus neid seatakse maaomanikku kaasamata. Erametsaliidul on küllalt näiteid, kus piirangud hõlmavad kogu või valdavat osa kinnistust – riigi tasandil range kaitse all olev viiendik metsamaast võib konkreetse omaniku jaoks tähendada kogu tema metsa majandamisest välja jäämist.

Lisanduvad muud piirangud ja kohustused ning tõusnud on maamaks, mistõttu muutub metsa omamine ja majandamine üha keerulisemaks ja kulukamaks.

On paratamatu, et sellises ebakindluses loobutakse omandist kergemini – täna on maal veel mingi väärtus, aga äkki homme enam ei ole. Üks võimalus ebakindlust vähendada on luua toimiv maade asendamise võimalus. Kui riik peab eraomandis oleva metsa looduskaitse alla võtmist avalikes huvides vajalikuks, peab omanikul olema võimalus vahetada piirangutega maa riigile kuuluva majandusmetsa vastu. Nii ei pea inimene loobuma metsaomanikuks olemisest ning võimalusest metsast tulu teenida.

Mida rohkem on metsaomanikke, seda mitmekesisemad on ka meie metsad – omanike soovid, otsused ja käekiri metsa majandamisel on erinevad.

Kvaliteetne tulevikumets vajab hooldamist

Keskkonnaagentuuri ülevaade juhib eraldi tähelepanu sellele, et hooldusraieid võiks Eesti metsades teha praegusest rohkem.

Metsa tulevane koosseis ja kvaliteet kujunevad just esimestel aastakümnetel. Noore metsa hooldusega kujundatakse puuliigilist koosseisu ning harvendusraiega antakse tugevamatele ja kvaliteetsematele puudele paremad kasvutingimused. Hooldamata metsas võtavad kasvuruumi kiirekasvulised lehtpuud ja põõsad ning väheneb võimalus kasvatada kvaliteetset puitu, mida saab tulevikus kasutada kõrgema lisandväärtusega ja pika elueaga toodetes.

Seetõttu on oluline riigi jätkuv tugi nii metsakasvatustöödele kui ka metsaühistutele. Eriti väiksematele metsaomanikele pakuvad ühistud professionaalset nõu, teadmisi ja praktilist abi, mis aitab metsi teadlikult ja pika vaatega majandada.

Raiet ja juurdekasvu tuleb vaadata pikaajaliselt

Keskkonnaagentuuri ülevaatest tuli välja veel üks oluline põhimõte: avalikult armastatakse palju rääkida netojuurdekasvust ning selles rohkem või vähem raiumisest, pikas perspektiivis ei ole aga võimalik lõputult raiuda ei üle ega alla netojuurdekasvu. Kui metsa üldse ei raiutaks, läheneks netojuurdekasv lõpuks nullile.

Põhjus on metsa elukaares. Noor ja keskealine mets kasvatab puidutagavara, kuid metsa vananedes juurdekasv aeglustub ning puude suremus suureneb. Seetõttu ei saa raiet ja juurdekasvu käsitleda kahe vastandliku näitajana, kus väiksem raie tähendab automaatselt järjest suuremat juurdekasvu ja rohkem metsa.

Avalikus arutelus tasub jõuliselt kõlavate ja esmapilgul lihtsate sõnumite puhul alati vaadata väite sisse – metsas toimuvad protsessid on pikaajalised ning üks kontekstist välja võetud näitaja ei anna neist terviklikku pilti. Konkreetse metsa majandamise üle otsustab aga metsaomanik seadusega seatud raamides, mis arvestavad juba ka metsa uuenemise ja elurikkuse hoidmisega.

SMI kohta saab rohkem infot keskkonnaportaalist: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/metsastatistika-sh-smi