Metsamajandajate konkursi tulemused kuulutatakse välja 22. augustil Pärnumaal Ristikülas toimuval metsaomanike kokkutulekul.
Konkursil osaleb 10 metsaomanikku üle Eesti, osalejate kohta saab täpsemalt lugeda allpool.
Palusime kõigil osalejatel vastata küsimusele, mis on üks asi, mida hea ja hoolas metsaomanik ja metsamajandaja kindlasti teeb. Vastuseid saab vaadata iga osalejat tutvustuse juurde lisatud videos.
Aivar Põder Võrumaalt
Võrumaal 25 hektarit metsamaad majandav Aivar Põder on metsaomanik olnud juba 28 aastat. Kuuludes Võrumaa Metsaühistusse, on ta kujundanud oma metsadest heas korras majandusmetsad, kus otsused sünnivad pikaajalist vaadet silmas pidades ning tuginevad metsamajanduskavale.
Mets on olnud Aivar Põdra elu loomulik osa lapsepõlvest saadik. Ta on sündinud ja kasvanud maal metsade keskel ning omandanud suure osa teadmistest praktilise kogemuse ja iseseisva õppimise kaudu, metsandushuvile andis juba lapsepõlves hoogu koolimetskond Krabi koolis. Aastakümnete jooksul kogunenud teadmised ja oskused on aidanud tal teha kaalutletud otsuseid, mis toetavad nii metsa tootlikkust kui ka jätkusuutlikku arengut.
Metsa majandamisel peab ta oluliseks majanduslikke eesmärke ning nende saavutamine käib käsikäes metsa järjepideva uuendamise ja hooldamisega. Oma metsades on ta teinud metsauuendus- ja hooldustöid, erinevaid raieid ning maaparandustöid, sealhulgas rajanud ja korrastanud mitmeid kraave. Need tegevused aitavad tagada metsa hea kasvu ning säilitada metsa väärtust ka tulevikus.
Aivar tutvustas hindamiskomisjonile kuusikut, mille kunagi koos isaga istutas. Tänaseks on osa sellest juba raiutud ning rajatud uus metsapõlv – Aivar ütleb, et tal õnnestus seda metsa istutada juba teist korda.
Metsast saadakse marju ja seeni, seal peetakse jahti ning varutakse kütteks ja majapidamises vajalikku puitu.
Aivar Põdra järjepidevus, praktilised teadmised ja sihikindel tegutsemine on loonud tugeva aluse kestlikule metsakasvatusele. Peaaegu kolme aastakümne jooksul on ta hoidnud oma metsi heas korras, tehes vajalikud tööd õigel ajal ning lähtudes põhimõttest, et hästi majandatud mets on väärtus nii omanikule kui ka järgmistele põlvkondadele.
Allan Põder Võrumaalt
Võrumaa metsaomanik Allan Põder on metsaelu ja metsamajandamisega seotud olnud kogu elu. Tema ligi 400 hektari suurusest metsamaast osa on pärit esivanematelt, osa on aastate jooksul juurde soetatud. Nii on mets Allani jaoks ühtaegu perekondlik pärand, igapäevane töökoht ja vastutus tulevaste põlvkondade ees.
Metsade majandamisel lähtub Allan jätkusuutlikkuse põhimõttest. Tema sõnul tuleb metsa uuendada selleks, et ka järgmistel põlvkondadel oleks võimalik metsa majandada ja sellest kasu saada. See tähendab läbimõeldud tasakaalu raiete, metsauuenduse, hooldustööde ja looduse hoidmise vahel. Teadmised on tulnud kodust, praktilisest elukogemusest, Võrumaa Metsaühistu konsulentidelt ning pidevast enesetäiendamisest.
Aastate jooksul on Allani metsades tehtud kõiki olulisemaid metsamajanduslikke töid. Uuendus- ja hooldusraied ning maaparandustööd on olnud loomulik osa metsa pikaajalisest majandamisest. Tema jaoks on kõige olulisem oma metsa tunda: teada, milline on pinnas, millised puud seal kasvavad ja milliseid töid konkreetses metsas teha saab. Ta näitab uhkusega hindamiskomosjonile enda istutatud kuusikut, millest on kujundatud mitmeliigiline puistu ning jõeluha serva istutatud sanglepikut, mis on osa ka uusmetsastamise süsinikuprojektist.
Kuna pere tegeleb põllumajandusega, on tööde rütm kujunenud loodusega kooskõlas: sügised ja talved veedetakse metsas ning kevadel, linnurahu saabudes, liigutakse töödega põllule. Oma otsustes ja metsatööde ajastamises saab Allan olla paindlik, sest suurem osa vajalikust tehnikast on tal endal olemas.
Metsal on Allani pere jaoks ka tugev emotsionaalne väärtus. Igal aastal 1. jaanuaril minnakse koos perega esivanematelt päritud metsa, tehakse lõket ja küpsetatakse vorste. Sellised traditsioonid annavad metsale veel suurema tähenduse, hoitakse sidet eelnevate põlvkondadega ning luuakse mälestusi järgmistele.
Lisaks puidule pakub mets perele rohkelt muid hüvesid. Seal käiakse marjul ja seenel, peres ollakse aktiivsed jahimehed ning peetakse ka mesilasi. Nii on mets igapäevaeluga tihedalt seotud, pakkudes tööd, toitu, puhkehetki ja toetades looduslähedast eluviisi.
Margus Noorkõiv Valgamaalt
Valgamaal ligi 50 hektarit metsamaad majandav Margus Noorkõiv on metsaomanik olnud juba 27 aastat. Tema metsamajanduslik tegevus tugineb põhjalikele erialateadmistele ja pikaajalisele praktilisele kogemusele, mis on kujunenud nii õpingute kui ka töö kaudu metsanduse valdkonnas. Säästev metsandus, metsa järjepidev uuendamine ning vastutustundlik suhtumine looduskeskkonda on põhimõtted, millest ta oma tegevuses lähtub.
Oma metsades eelistab Margus Noorkõiv mõõdukat ja tasakaalukat majandamisviisi. Uuendusraied piirduvad kuni kahe hektari suuruste lageraielankidega ning metsade uuendamisel kasutatakse kasvukohatüübile sobivaid pärismaiseid puuliike. Raieid eelistab ta teha talvisel ajal, mil pinnase kahjustamise oht on väiksem. Samuti peab ta oluliseks linnurahust kinnipidamist ning jälgib, et raietööd ja puidu väljavedu põhjustaksid loodusele võimalikult vähe häiringuid.
Marguse sõnul ei lõpe metsaomaniku töö raietega. Sama tähtsad on metsauuendus ja noorendike õigeaegne hooldus, mis tagavad metsa jätkusuutliku arengu. See nõuab kannatlikkust ja pika vaate hoidmist, sest metsa arengut mõõdetakse mitte aastate, vaid aastakümnetega.
Margus eesmärk on kasvatada terveid ja tootlikke metsi, lähtudes säästva metsanduse põhimõtetest ning hoides metsa väärtust alles ka järgmistele põlvkondadele.
Martin Kalvet Saaremaalt
Seitsme aasta eest vanaema metsa pärinud Martin Kalvet majandab Saaremaal 33 hektarit metsamaad, lähtudes lihtsast, kuid olulisest eesmärgist: mets peab säilima ja püsima terve. Nõuandjaks on talle Saaremaa Metsaühingu konsulent, kellega kõik suuremad tööd läbi arutatakse.
Oma metsas on Martin Kalvet teinud valdavalt harvendus- ja sanitaarraied, mille eesmärk on hoida mets elujõulise ja vastupidavana. Ta leiab, et metsa võiks proovida majandada püsimetsana. Igal aastal koristatakse pere ja sõprade abiga tuulemurdu ning surnud puid, millest valmistatakse küttepuid mitme pere tarbeks. Nii on metsast saanud koht, kus ühine töö loob väärtust nii metsale kui ka inimestele.
Suure ettevõtmisena võib välja tuua vana põllumaa metsastamise, mille käigus istutati mõne aasta eest ligikaudu 8000 kasetaime. Nendest sai osa Arbonicsi uusmetsastamise projektist, mis võiks tulevikus metsaomaniku jaoks ka täiendavat tulu toota.
Kuigi metsas ei asu avalikkusele tuntud objekte või vaatamisväärsusi, on sellel paigal omanikule suur isiklik väärtus. Mets on koht, kuhu minnakse puhkama, aega veetma ja loodust nautima. Seal käiakse perega telkimas ning metsa kasutatakse aktiivselt ka selle mittepuiduliste väärtuste pärast. Metsa kasutab kohalik jahiselts ning tuttav mesinik peab seal mesilasperesid.
Martin hoiab au sees korilust ning ütleb, et teab täpselt, millise puu alla minna, et õhtusöögiks korvitäis kukeseeni korjata. Suvel täituvad korvid metsmaasikate ja mustikatega, mida saab koos lastega korjata. Ta on hästi kursis, mis taimed ja seened tema metsas kasvavad ning mis loomad seal ringi liiguvad.
Oma lemmik puuks peab Martin Tamme. Seda vaatab ta sageli ka tisleripilguga, sest peab lugu puutööst. Nii mõnigi ese on tal valminud oma metsast saadud materjalist.
Meelis Parijõgi Lääne-Virumaalt
Meelis Parijõgi valduses on Lääne-Virumaal mitusada hektarit metsamaad, mida ta soovib hoida ja kasvatada nii, et see säiliks väärtusliku pärandina ka järgmistele põlvedele, samas tagades metsa järjepideva arengu. Metsal on olnud oluline roll ka talle kuuluva Lammasmäe Puhkekeskuse rajamisel ja arendamisel, pakkudes kindlustunnet ja stabiilsust ka ebakindlamatel aegadel.
Meelis on õppinud nii metsandust kui puidutööstust, teadmisi on täiendatud aastate jooksul kogunenud praktiliste kogemustega ja ka metsandusekspertidega nõu pidades. Palju on kasutatud Rakvere Metsaühistu abi ja nõuandeid.
Oma metsades on Meelis teinud kõiki tavapäraseid metsamajandustöid, sealhulgas metsauuendust, hooldusraieid, maaparandust, teedeehitust ning erinevaid raieid. Erilisem on alles hiljuti metsastatud vana karjääriala, kus tänaseks sirgub männinoorendik. Metsa vaatleb ta tervikuna, kus olulised on nii tootlikkus, loodusväärtuste säilimine kui ka maa pikaajaline kasutatavus.
Metsast korjatakse marju ja seeni, peetakse mesilasi ning tehakse koostööd kohalike jahiseltsidega, mille liige ta ka ise on. Nii jõuavad metsast pärit saadused ja ulukiliha kasutusse ka tema puhkemajas.
Silmapaistev on ka metsamaterjali kohapealne väärindamine. Puhkekeskuse rajamisel ja arendamisel on kasutatud peamiselt oma metsast saadud puitu millest on valminud mööbel, saematerjal, terrassilauad, katuselaastud ja küttepuud. Selleks on loodud oma tootmisvõimekus: metsaveohaagis, saekaater, puidukuivati, puidutöökoda ning vajalik metsatehnika. Samuti kasutatakse oma ekskavaatorit maaparandustöödeks ja väheväärtusliku metsa hooldamiseks.
Eriliseks muudavad Meelise metsad mitmed ajaloolised ja pärandkultuurilised objektid, millega Meelis ka ise väga hästi kursis on ning teadmisi ka teistele jagab. Kinnistutel leidub 19. sajandil Kunda tsemenditehase tarbeks kasutatud järvekriidi ehk mergli kaevandamise kohti, samuti allikaid, ohvrikive ja muistseid kalmeid.
Lisaks metsakasvatusele on Meelise metsad avatud ka külastajatele. Kinnistutel korraldatakse loodusretki, jalgratta-, ATV-, räätsa- ja tõukekelgumatku, tutvustades majandusmetsa kui mitmekülgset keskkonda, kuhu põimuvad ka loodushoid, ettevõtlus ja puhkus.
Serva Holding OÜ
Harjumaal 135 hektaril metsamaal tegutseb Serva Holding OÜ põhimõttel, et metsa majandamine ei ole kunagi ainult tänase päeva otsus. Ettevõtte omaniku Urmas Vahuri ja metsaühistu Metsahuviliste Selts esindaja Margo Rüütli jaoks tähendab vastutustundlik metsandus oskust vaadata korraga nii minevikku kui ka tulevikku: õppida varasematest kogemustest, teha läbimõeldud otsuseid ning luua eeldused selleks, et metsa saaks hästi majandada ka 10, 20 ja 50 aasta pärast.
Serva Holding OÜ-ga on aastate jooksul tehtud kõiki olulisemaid metsamajandustöid: uuendusraieid, metsauuendust, hooldustöid ning valgustusraieid. Iga töö on osa pikemast tervikust, mille eesmärk on kasvatada elujõulist ja väärtuslikku metsa. Margo Rüütli sõnul on loomulik, et osa metsast saadud tulust pannakse metsa tagasi. „See on aus maa suhtes,” võtab ta kokku põhimõtte, mis seob majandusliku mõtlemise vastutusega maa ja metsa ees.
Lisaks metsa kasvatamisele on palju tähelepanu pööratud ka metsataristu korrastamisele ja arendamisele. Ühe suurema tööna koristati aastate jooksul kinnistule võõraste poolt ladustatud prügi, mis parandas oluliselt kinnistu keskkonnaseisundit. 2025. aastal valmis PRIA investeeringutoetuse abil metsa majandamiseks vajalik kruusatee. Tee valmis koostöös naaberkinnistute omanikega, kes kuuluvad samuti Metsahuviliste Seltsi ning leiab nüüd kohaliku kogukonna poolt palju kasutust.
See koostöö näitab hästi, et tulemuslik metsandus ei sünni üksinda tegutsedes. Kui metsaomanikud jagavad teadmisi, otsivad ühiseid lahendusi ja panustavad ühiselt taristusse, võidavad sellest nii mets, maaomanikud kui ka kohalik kogukond. Urmas Vahuri mõte on lihtne ja otsekohene: tuleb tegutseda ja vähem viriseda. Tema jaoks tähendab metsa majandamine kaugemale mõtlemist kui inimese enda eluiga, sest metsa tuleb hoida ja hooldada nii, et kasu oleks ka järeltulijatele.
Toivo Viidu Harjumaalt
Toivo Viidu on olnud metsaomanik juba ligi veerand sajandit. Tema metsamajandamise põhimõte on olnud lihtne ja praktiline: teha võimalikult palju ise ning õppida nii õnnestumistest kui ka vigadest.
Alles viimastel aastatel on ta suuremate tööde juures kasutanud Vardi Metsaühistu abi, eelkõige raiete korraldamisel ja metsataimede soetamisel. Igapäevane metsatöö on aga suuresti jäänud tema enda teha. Istutustööd, hooldusraied ja valgustusraied teeb Toivo valdavalt ise, samuti on ta aastate jooksul varunud metsast küttepuitu nii oma majapidamise tarbeks kui ka müügiks. Mets on pakkunud talle ühtaegu tööd, sissetulekut ja pidevat õppimisvõimalust.
Hindamiskomisjonile tutvustas Toivo läbi enda metsa rajatud ligi kolme kilomeetri pikkust terviserada, mille ta iga päev läbi jalutab. See rada iseloomustab hästi tema suhet metsaga: mets ei ole ainult majandamise koht, vaid ka igapäevane liikumisruum ja koduümbruse oluline osa, mille seisukorral tuleb pidevalt silm peal hoida. Raja kõrval asub metsatükk, mille saamise lugu on omaette kõnekas. Kunagi vajas naabrimees uut katust, Toivo aga soovis maja lähedale rohkem metsa. Kuldsete kätega mees ehitas naabrile oma metsast saadud materjali ja sellest teenitud tulu abil uue katuse ning sai vastutasuks metsatüki omanikuks.
Aastate jooksul on Toivo oma metsas teinud praktiliselt kõiki olulisemaid metsamajanduslikke töid. Lisaks raietele, metsauuendusele ja hooldustöödele on ta tegelenud ka loodushoiu ning taristu rajamisega. Suure osa vajalikust tehnikast ja lahendustest on ta loonud oma kätega. Metsa väljaveoks ehitas ta endale kokkuveotraktori, kuivenduskraavid on suuresti rajatud omal jõul ning läbi kõdusoo kulgeb põllukividest ehitatud tee, mis kasutab ära endise elektriliini koridori.
Pikka aega eelistas Toivo püsimetsanduslikku lähenemist ning püüdis metsa majandada võimalikult väikeste sekkumistega. Aastad ja kogemused on aga näidanud, et mets nõuab vahel ka julgemaid otsuseid. Eriti tugevalt mõjutas metsa majandamist üraskikahjustuste levik, mis kiirendas uuendusraiete vajadust. 2025. aasta kevadel tehti Vardi Metsaühistu abiga seni suurim raie, mille käigus raiuti üle 1000 tihumeetri puitu. Juba kuu aega hiljem olid langid uuendatud kaseistutusega.
Toivo räägib muigega, kuidas ajad on muutunud. Varem viis ta halupuud linna müügiks ja küttis ise okstega. Täna on olukord vastupidine: müügiks lähevad oksad ja hakkematerjal ning halupuuga saab kütta oma elamist.
Toivo jaoks ei ole mets midagi kauget ega abstraktset. See on igapäevane kaaslane, töökoht ja õpetaja, mille väärtust mõistad kõige paremini siis, kui seal ise käia, teha ja õppida.
Valdu Reinaas Raplamaalt
Valdu Reinaas majandab Raplamaal ligikaudu 107 hektarit metsa ning peab oma tegevuse üheks olulisemaks eesmärgiks jätta järeltulevatele põlvedele hästi hoitud mets ja arusaam sellest, mida tähendab tõeliselt heaperemehelik metsamajandamine.
Valdu metsandusteadmiste aluseks on olnud uudishimu ja pidev soov juurde õppida. Luualt ja EPA-st saadud kooliteadmisi on täiendanud praktiline töö riigimetsas, Kohila Metsaseltsi loomise kogemus, konsulentide koolitused ning kolleegide metsade külastamine. Õppimise juures peab ta oluliseks nii õnnestumisi kui ka eksimusi, sest sageli sünnivad just vigadest kõige väärtuslikumad õppetunnid.
Valdu on olnud Kohila Metsaseltsi asutaja ning kuulub täna metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatusse. Samuti on ta pikka aega tegutsenud metsakonsulendina. Oma teadmisi ja kogemusi jagab ta hea meelega ka teiste metsaomanikega: tema metsades on toimunud arvukalt õppepäevi ja istutustalguid.
Aastate jooksul on Valdu metsades tehtud kõik vajalikud metsamajandustööd alates metsauuendusest ja hooldusraietest kuni kuivenduse korrastamise ning loodushoiu tegevusteni. Metsakasvatuse juures peab ta kõige olulisemaks hooldamist. Tema sõnul on just hooldus kõige alus, sest noore metsa tulevik sõltub suuresti sellest, kui järjekindlalt ja õigel ajal selle eest hoolt kantakse.
Seda põhimõtet ilmestab hästi pere jaoks erilise tähendusega niinimetatud emadepäeva lank, mida Valdu hindamiskomisjonile tutvustas. 2017. aastal rajatud noor mets istutati koos laste ja lastelastega. Tänaseks kasvab seal mitmekesine puistu, kus teiste puude seas püüavad eriti pilku sihvakad ja kiire kasvuga hübriidlehised.
Valdu peab oluliseks julgust katsetada. Kogenud metsaomaniku jaoks ei tähenda metsandus ainult väljakujunenud töövõtteid, vaid ka valmisolekut otsida uusi võimalusi ja nende kaudu õppida. Nii on ta katsetanud erilisemate puuliikidega ja ka musta pässiku kasvatamisega ning otsinud viise, kuidas metsa väärtust ja mitmekesisust suurendada.
Tema valdustes leidub mitmeid pärandkultuuri objekte ja kohaliku kogukonna jaoks olulisi paiku. Endise Kelba koolimaja asukohta on paigaldatud mälestuskivi, mille ümber kogunevad igal aastal külarahvas ja kooli vilistlased. Vana Mäe talukoha juures on säilitatud ajaloolised talupuud ning pilkupüüdev tamm, mis kujundab kogu paiga ilmet. Metsas leidub ka kaitsealuseid taimeliike ja rahvapärimusega seotud kohti, mille lugusid Valdu huvilistele hea meelega jagab.
Virko Vesman Järvamaalt
Järvamaal 40 hektarit metsamaad majandav Virko Vesman on metsaomanik olnud kaksteist aastat. Mets jõudis temani vanaisa pärandina ning kannab seetõttu lisaks looduslikule ja majanduslikule väärtusele ka tugevat perekondlikku tähendust. Asukoht kunagisel Eestimaa ja Liivimaa piiril annab tema metsale erilise identiteedi.
Virko elab oma metsast kaugel ning seetõttu ei satu ta sinna nii sageli, kui ehk sooviks. See teeb teadliku planeerimise ja läbimõeldud otsused veelgi olulisemaks. Metsa majandamisel lähtub ta metsamajandamiskavast, kuid teab, et tegelik olukord metsas võib vahel nõuda paindlikku reageerimist.
Viimastel aastatel on Virko pidanud oma metsas tegelema nii juurepessu kui ka üraskikahjustustega. Osa metsast on kahjustuste tõttu sedavõrd halvas seisus, et vajaks juba lageraiet, ehkki puistu ei ole vanuse järgi veel raieküpseks saanud.
Lisaks haigustele ja kahjuritele on metsa mõjutanud ilmastik. Mõne aasta eest andis talvine raske lumi Virkole õppetunni ja näitas, mis võib juhtuda hooldusega hiljaks jäädes – peenikesed kasetüved võivad lumevaalimise tõttu kõveraks jäädagi. Need kogemused on näidanud, et metsa hoidmine nõuab tähelepanelikkust, järjepidevust ja valmisolekut arvestada metsa tegeliku seisundiga.
Metsandusteadmised on Virko saanud peamiselt praktilisest elust. Olulist rolli on mänginud vanaisalt kaasa saadud tarkus ning kohalike metsameeste nõuanded. Virko on liitunud Vardi Metsaühistuga, kuid ühistu pakutavaid teenuseid oma metsas veel kasutanud ei ole.
Tehtud on istutustöid ning valgustusraieid, mis aitavad kujundada tulevikumetsa ja tagada puistute hea kasvu. Istutamisel eelistab ta sügist, sest siis on põuaste kevadetega võrreldes tingimused noortele taimedele sageli soodsamad ning uus mets saab rahulikult kasvama hakata.
Kaasaegse metsaomanikuna on Virko avatud ka uutele võimalustele. Osa tema metsast kuulub süsiniku sidumise projekti ja toodab tulevikus loodetavasti süsinikukrediiti.
Ülle Paas Lääne-Virumaalt
Ülle Paasi mets Lääne-Virumaal on ehe näide sellest, kuidas mets võib olla ühtaegu koduümbruse lahutamatu osa, loodusväärtuste kandja ja hoolikalt majandatud vara. Rohkem kui 18 aastat metsaomanik olnud Ülle majandab 10 hektari suurust metsamaad, lähtudes põhimõttest, et iga otsus peab hoidma metsa ilu ja väärikust ka tulevastele põlvedele. Tema mets ümbritseb ajaloolist, 1860. aastast pärinevat eluhoonet ning metsa hooldamisel on oluline säilitada vaated igast maja aknast.
Ülle sõnul peab kõigepealt paigas olema visioon – tuleb teada, kuhu soovitakse välja jõuda, sest mets kasvab kaua. Selliselt läbimõeldud otsuseid nägi ka hindamiskomisjon, näiteks oli eelmisel aastal rajatud kaasiku serva istutatud kuuseread, mis tulevikus takistavad kaselehtede teele langemist. Köögiakna taha istutatud noorte kaskede eesmärgiks on aga valgete tüvedega tulevikus vaadet kaunimaks muuta. Tööde planeerimisel on Ülle jaoks oluline ka metsa müratõkke funktsiooni säilitamine, mis on senini hästi õnnestunud.
Aastate jooksul on Ülle metsas tehtud erinevaid raieid ning metsauuendus- ja hooldustöid. Teadmisi metsa eest hoolitsemiseks on Ülle omandanud nii Luua Metsanduskooli kursustelt kui ka Rakvere Metsaühistu koolitustelt. Ülle väärtustab pidevat õppimist ja teadlikku metsamajandamist.
Mets pakub omanikule palju enamat kui puitu. Sealt korjatakse marju, seeni ja ravimtaimi ning hinnatakse kõike rohelist, mida loodusest toidulauale tuua saab. Ülle sõnul on tegemist väga kauni paigaga elamiseks keset metsa, kus loodus ja igapäevaelu moodustavad terviku.
Last modified: 17. aug 2026
