Eesti puitmajaehituse niššides on ehitatud mängu-, suvemaju jms n-ö õhku, kännule, puu külge ja puu otsa.

Ka suures puitmajatootmises saab rääkida loomingust, kus mitmekesisus on suur. Selle varieeruvus hakkab eriliselt silma arhitektide eriprojektides. Fantaasia uperpalle leiab ka suurtootjate nišikaupade seast. Pea haaramatu valiku erilisi tooteid leiaks, kui oleks võimalik ühele pildile seada kõik puiduga tegelevad väikeettevõtjad, kes tihtipeale tegutsevadki niššides.

Kui sellest reast võtta vaid majad, võiks väita, et Eestis on neid püstitatud peale tavapärase viisi õhku, kännule, puu külge ja puu otsa. Õhku püstitatu tähendab madalamatele või kõrgematele postidele rajatud hoonet.

Üks selliseid on näiteks Prangli saarele arhitekt Taavi Kuninga projekteeritud laevakujuline suvekülaliste maja, mis kuulub kolme Eesti käsitööpalkmajade tootjat ühendava Hobbiton Home OÜ tegevjuht Andrus Pranglile. Hoone on rajatud 3meetristele prussidest postidele. Tegu on suvemajaga, kus olemas näiteks ka külmkapp.

„Teist maja praegu teeme ja see on mu venna allveelaevakujuline maja, mis on madalamal, meetristel postidel,” rääkis Andrus Prangli. Sellesse rajatisse on projekteeritud ka kööginurk, dušš väikese segistiga, WC ja sisse saab ehitada väikese ahju.

Loominguline huvi

„Igal juhul on see nišitegevus, looming, millesse kasumit sisse arvestada keeruline – leiba lauale selliste rajatistega ei too,” viitas Andrus Prangli ehitamise ajendeile. Ta rõhutas, et üldisemalt sõltub väga palju arhitektist: kui tekib soov erilist maja saada, minnakse arhitekti juurde, kes vastavalt konkreetsetele oludele pakub välja oma visiooni ja lahenduse ning siis tuleb leida ehitaja, kes asja ellu viib. „Prangli saarel oleme meie nii kliendi kui ka tegija rollis,” märkis Prangli. Küsimusele, kas tema ettevõte võtaks ette erilise maja ehitamise kellelegi teisele, vastas ta: „Eriti altid me seda tegema poleks, kuna põhitegevus on muu. Aga kes teab – teatud tingimustel, kui projekt on väga huvitav…” Profid ehitajad ühesõnaga võivad ideega haakida, kui ettevõtja kasumihuvi kaaluks üles loominguline huvi ehitada erilist rajatist.

Üle Eesti on samasugune loominguline õhin käivitanud nii isetegijaid kui ka ettevõtjaid. Mõni aasta tagasi lõi ajakirjanduses laineid arhitektuuribüroo ja loomingulise koondise TEMPT arhitektide Armin Valteri ja Taavi Kuninga majad puu otsas. Mängumajasid, onne jms on puu otsa ehitanud ka mitu isetegijat. Arhitektide lahenduste seas on nii puu otsa kui ka puu külge ehitatavaid rajatisi. Samal ajal, kui isetegijad on kinnitanud oma ehitisi ka otse puu külge, näevad TEMPTi lahendused ette kinnitusi, mis puukoore terveks jätavad.

Nõiamajad ja…

Mängumaju, saunasid jms on ehitatud ka kändudele – nii ühele kui ka näiteks neljale, nii et rajatis jätab tõelise jalgadel nõiamaja mulje. Sellised on näiteks Lõuna-Eesti nõiariigis, Viikingite külas jne ehk neid kohtab sageli just turismiga seotud paikades.  

Kändude kasutamisest puhttehnilises mõttes rääkisime OÜ Palkmööbli omaniku Viljar Nõmmikuga, kelle ettevõttes on neid kasutatud nii palju, et see on üks osaühingu eripärasid. 

Majaehitus pole osaühingu rida, tunnustooted on kännupink ja kännulaud. „Kännu kättesaamine metsas on omaette kunst, mis nõuab palju kannatust. Hea on, kui saad kätte poole päevaga,” rääkis Viljar Nõmmik. Tuulemurrukännud ei sobi, neid on tuul juba sedavõrd rikkunud. Kasutada sobib kuusekändu, mis on kuuse puidust märksa tugevam ning kuuse pindmise juurestiku tõttu huvitav ja kättesaadav.

Metsas valitakse välja kasvav puu, mis saetakse vajalikult kõrguselt. Siis algab kännu väljapuhastamine. Läbi aja on osaühing saanud kõik kännud Viljar Nõmmiku enda või tema partneri metsast. „Känd võimaldab puud nii palju väärtustada, et ökoloogiline jalajälg on olematu – raha saamiseks pole vaja lageraiet teha,” lisas Viljar Nõmmik.

VIKTOR HAAB

 *Kirjutis ilmus Maalehe Metsalehes 26. aprillil 2018

Eesti puitmajad

• Eesti puitmajade tootmine on omalaadne tööstusharu selle poolest, et toodangust eksporditakse ligi 90%. Põhiline turg on Skandinaavia maades: Norra, Rootsi, aga ka Saksamaa, Holland jne. Statistika alusel on Eesti Euroopa suurim puitmajade eksportöör.
• Laias laastus jaotatakse see valdkond kolmeks: käsitöömajad ja nišitooted; automatiseeritud moodne puitkarkassmajade standardtootmine; nende kahe vahele jääv paindlik ja kliendi soove arvestav erilahenduste tootmine. Erilahendused põhinevad standardsetel konstruktsioonitüüpidel, toodetakse automatiseeritult, kuid samas on iga projekt siiski unikaalne.
• Kuigi Eesti tootjad oskavad ehitada puidust kortermaju, ei ole koduturu nõudlus sellega piisavalt kaasa läinud. Eestis on puitmaja populaarne eelkõige eramute tellijate seas.
• Puitmajatootmise nišsidest leiab lennukaid lahendusi, mida tihti ei saa liigitada tootmiseks, vaid mis pigem jäävad loomingu valdkonda.

Allikas: Eesti Puitmajaliit

Last modified: 27. sept. 2024