Eesti põllumajanduse aastanäitus 2025 metsandusseminaril tõdeti, et metsandus on viimastel kümnenditel kiiresti muutunud – kasutusele on võetud uusi tehnoloogiaid, ilmastik on muutunud ettearvamatumaks ning ühiskonna ootused metsade kasutamise ja kaitsmise suhtes on kasvanud. Seminari peamiseks sõnumiks kujunes tulevikumetsade mitmekesisus, seda nii liikide, majandamisviiside kui ka kasutusvõimaluste tasandil.
Eesti Maaülikooli metsakasvatuse nooremprofessor Reimo Lutter rõhutas, et tuleviku metsanduse edu põhineb erinevate majandamisviiside tasakaalul. Tema nägemuses kasvavad Eesti metsades ka aastal 2100 endiselt mänd, kuusk ja kask, kuid nende säilitamiseks tuleb metsade majandamist kohandada kliimamuutustega. Püsimetsandus ja puuistandikud pakuvad uusi võimalusi, mille rakendamine eeldab olemasolevate majandusmudelite ja seadusandluse uuendamist, näiteks häilude lubatud läbimõõdu suurendamist. Lutteri sõnul tuleks metsi kujundada kui mosaiiki, kus koos toimivad tootlikud istandikud, püsimetsad ja kaitsealad, tagades nii ökosüsteemide kui majanduse jätkusuutlikkuse.
RMK juhatuse liige Erko Soolmann tõi välja, et kliimamuutustega kohanemine nõuab mitmekesisema struktuuriga metsi. Eesti kliima muutub sarnaseks Lõuna-Leedu ja Põhja-Poola tingimustele, kuid meie põhilised puuliigid jäävad püsima. Kohanemiseks on RMK vähendanud istutustihedusi, soosinud looduslikku uuenemist ja segapuistuid. Kase ja sanglepa osakaal on kasvanud ning pooltes noortes metsades on eesmärgiliigi osakaal juba alla 80%. Jätkuvalt investeeritakse metsataristusse, et tagada ligipääs ja majandamise võimalused ka muutuva kliima tingimustes. RMK loodud metsataristut hindab kõrgelt kogu metsandussektor.
KIK metsaosakonna juht Gunnar Reinapu rõhutas, et metsandustoetuste kasutamisel on metsa elurikkuse suurendamine muutunud vabatahtlikust tegevusest kohustuslikuks ning metsandustoetused suunavad metsaomanikke kujundama kliimakindlaid ja liigirikkaid metsi. Elurikkuse komponendid saab sobitada maastiku eripäradega – näiteks säilitada huvitavad kohad kuusikutes, jätta lamapuidu ümbrus puutumata, kasutada oskuslikumalt metsaäärseid puhverribasid jne. Oma ettekandes soosis ta pikaajalist ja läbimõeldud lähenemist kogu metsa elutsükli vältel ning tõi välja tarkade valikute tegemise olulisuse kohe metsa elukaare alguses.
Vestmani metsandussektori eestvedaja Taavi Raadik avas nende kui ühe suurima Eesti kapitalil põhineva erametsaomaniku tulevikuplaane. Ettevõtte tulevikuvisioon näeb ette, et aastaks 2050 on 60% nende metsadest tulundusmetsad, 20% istandikud ja 20% kaitsealad. Portfelli kasvatamisel lähtutakse antihapra metskasvatuse põhimõtetest, mis hõlmavad looduslikku uuenemist, mitmekesist puuliigivalikut ja õigeaegseid hooldusraieid. Eesmärk on toota kvaliteetset puitu, millest 80% moodustavad palgid ja pakud. Lisaks panustatakse võimalikesse lisatuluallikatesse nagu seened, ravimtaimed ja taastuvenergia. Puidu kõrval pööratakse tähelepanu süsiniku sidumisele, elurikkuse krediitidele ja teaduskoostööle.
Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Kristel Järve poolt modereeritud paneelarutelus tõdeti, et metsanduses on käimas ulatuslik muutuste periood. Droonide ja kaugseire kasutamine teeb seire täpsemaks, samas kui muutuvad sademehulgad ja põuaperioodid esitavad uusi väljakutseid. Metsanduses pööratakse rohkem tähelepanu elurikkusele ja kaitsealadele. Samas leiti, et regulatsioone on tihti liiga palju ning otsuste tegemisel tuleks enam usaldada pädevaid metsaomanikke ja praktikuid.
Arutelus osalejad leidsid, et metsaomanikuks olemise kultuur on muutunud – väärtustatakse teadmisi ja pikaajalist planeerimist. Eesti Metsamajandajate Seltsi konsulent Triin Alatalo rõhutas seejuures, et metsaomanikud vajavad sageli tuge nende teadmiste ellurakendamisel. Huvi metsanduse õppimise vastu on kasvanud, teadusrahastus, sh eraettevõtete panus metsandusteadusesse on suurenenud ning ka teadlastelt oodatakse praktilisi ja rakendatavaid juhiseid. Samas on tekkinud ka palju “õpetajaid”, kellel tegelikud metsandusteadmised puuduvad.
Ühiselt leiti, et metsanduses tehtavad valikud on pikaajalised ja põlvkondadeülesed ning olulised otsused tulevikumetsa kujundamiseks tuleb teha juba metsa elukaare alguses, selleks on vaja nii teadmisi kui võimalusi. Traditsioonilisi metsamajandamisvõtteid tuleb kohandada uute tehnoloogiate ja teadmiste abil, samal ajal tagades, et otsuseid tehakse teadmiste ja pädevuse pinnalt. Kuigi tulevikumetsad võivad pakkuda meile mitmekesisemaid saaduseid, nähakse ka tulevikus peamise tuluallikana siiski puitu.
Metsandusseminari ettekannetega saab peagi tutvuda Eesti Erametsaliidu kodulehel SIIN.
EPA messi metsandusseminar korraldas Eesti Erametsaliit.
Seminari korraldamist toetas KIK.
Last modified: 10. okt. 2025
