Riik murrab kunagise Natura aladega seotud lubaduse

Riik murrab kunagise Natura aladega seotud lubaduse

Kirjutas

Riigikogu Keskkonnakomisjon arutas teisipäeval, 6. mail looduskaitseseaduse muudatuste eelnõu, millega kavatsetakse keelustada raied kõigis NATURA metsaelupaikades. Tegemist on probleemiga, mis on viimastel aastatel puudutanud tuhandeid Eesti metsaomanikke.

Kakskümmend aastat tagas antud lubadused purunevad

Kui NATURA alasid loodi, kinnitasid riigi esindajad maaomanikele korduvalt, et senine majandustegevus võib NATURA aladel jätkuda. Ligi kakskümmend aastat see lubadus ka enam-vähem kehtis – metsaomanikud said tagasihoidlikult oma metsi majandada ning alates 2008. aastast maksis riik piirangute eest ka väikeseid hüvitisi.

Olukord muutus järsult 2022. aasta veebruaris, kui teatati raiete keelamisest NATURA metsaelupaikades põhjendusega, et Euroopa Komisjon on algatanud Eesti vastu rikkumismenetlust. Kaks aastat hiljem, 2024. aasta märtsist, hakkas Keskkonnaamet täiendavalt nõudma mõjude hindamist kõigi NATURA metsades kavandatavate raiete puhul, viidates samuti Euroopa suunistele.

Parlamenti jõudnud eelnõu karmistab piiranguid veelgi

Nüüd on parlamenti jõudnud eelnõu, mis:

  1. Keelustab täielikult raied metsaelupaikades
  2. Kehtestab eraldi korra majandustegevuse mõjude hindamiseks NATURA väärtustele

Arutelu Keskkonnakomisjonis kujunes kohati tuliseks. Raiepiirangute tõttu oma kodumetsast sisuliselt ilma jäänud omanike appikarjed on ummistanud ka mitme Riigikogu liikme postkasti, mistõttu võis seekord täheldada metsaomanike muredest tavapärasest suuremat arusaamist.

Erametsaliidu kriitika eelnõule

1. Eesti pingutab üle

Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus nõuab vaid mõjude hindamist NATURA väärtustele, kuid Eestis tahetakse kehtestada täielik raiekeeld. Palusime Riigikogu liikmeid, et nad kindlasti euroliidu ettekirjutusega tutvuksid. Kui ettekirjutus raiet ei keela, ei pea me ka meie seda tegema ja euroregulatsiooni üle võtmisega üle pingutama.

2. Piirangud kohe, hüvitised …?

Kordub tuttav muster, kus esmalt kehtestatakse piirangud, kuid hüvitistesüsteemi korda tegemine lükatakse määramatusse tulevikku. Kui ühiskonna huvides eraomandi kasutamist piiratakse, peab see olema koheselt ja õiglaselt kompenseeritud: kas metsa väärtuse väljamaksmise või maade vahetamise teel. Praegu pole kummakski valmisolekut, mistõttu süveneb konflikt looduskaitse ja maaomanike vahel veelgi.

3. Hindamistasud omanike õlule

Kavandatava mõjude hindamise kulud plaanitakse jätta metsaomanike kanda. Kui tuleb hinnata majandustegevuse mõju NATURA väärtustele, ei ole õiglane panna kulusid maaomanike kaela. Meie ei ole oma metsadesse NATURA alasid palunud. Ühiskond tahtis, ühiskond maksku!

Läbipaistmatu otsustusprotsess

Eriti problemaatiliseks peame fakti, et nmeil pole võimalik tutvuda Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse dokumentidega, mis on meie liikmete vara kasutamise piiramise aluseks. Need salaprotokollid on ligipääsupiiranguga ning kättesaadavad vaid ametnikele ja parlamendiliikmetele, mitte aga metsaomanikele, keda need otsused otseselt puudutavad.

Last modified: 8. mai 2025