Arpo Kullerkupp, Eesti Erametsaliidu juhatuse nõunik
Kümne aastaga on rangete looduskaitseliste piirangutega erametsade pindala ligi kahekordistunud. Tuhandetele metsaomanikele tähendab see, et küpseks saanud metsa raiuda ehk aastakümneid tagasi tehtud investeeringut välja võtta pole võimalik, praegused hüvitised kahju ei kata.
Eestis on SMI järgi range kaitse all 50 000 hektari jagu erametsa, leebemalt piiratakse umbes 150 000 hektarit erametsa. Piirangud, millega metsaomanik arvestama peab, võtavad silmad kirjuks ning nendest ülevaate saamiseks peab ise aktiivne olema.
Oma metsale kehtestatud piirangute info peab metsaomanik Metsaregistrist (https://register.metsad.ee) ise kokku koguma. Sealt leiab kõik tegutsemispiirangud, milles metsaomanik peab ca 25 kaardikihi järgi selgusele jõudma. Näiteks on võimalik vaadata, kus on veekaitsevöönd või muinsuskaitseobjekt, samuti on näha KOV üldplaneeringutest tulenevad piirangud ning loomulikult erinevad looduskaitselised piirangud.
Kuna metsamaale piirangu seadmisest ei pea ametnikud omanikku otse teavitama (sellele on taunivalt tähelepanu pööranud ka õiguskantsler), siis sageli saabub teadmine sellest, et oma metsa majandada ei saagi, alles siis, kui metsateatist esitama hakatakse.
Hüvitised on seejuures jäänud samale tasemele aastast 2008. Vaid rangete piirangute hüvitist – kus oma maalt ei tohi sisuliselt küttepuudki võtta – on mikroskoopiliselt tõstetud.
Viimase arenguna riigi looduskaitsepoliitikas karmistatakse oluliselt kaitsekorda Natura metsaelupaikades. See puudutab paljusid metsaomanikke ning kokku umbes 14 400 hektarit erametsa. Eelnõu nendes metsades majandustegevuse püsivaks keelustamiseks on ministeeriumis juba valmis kirjutatud.
Millised on peamised piirangud? Ja mida need tähendavad?
Kõige rangemalt on tegevus piiratud loodusreservaadis, kuhu ei tohi piltlikult öeldes jalgagi tõsta. Reservaadid on ainult riigi maal. Küll on aga sihtkaitsevööndis ja püsielupaikade sihtkaitsevööndis erametsi ja seal on majandustegevus keelatud. Lisaks võib riik seal teha looduskaitselisi tegevusi näiteks veerežiimi taastamise näol, mis sisuliselt tähendab kuivenduskraavide kinni ajamist ja metsa senise olustiku täielikku muutmist.
Hüvitis: Metsaomanikul on võimalus müüa maa riigile. Kui ta seda ei soovi teha, siis on võimalik saada vabastust maamaksust, samuti võib ta taotleda Natura hüvitist, mis on 134 eurot hektari eest aastas. Hüvitist peab igal aastal uuesti taotlema.
Piiranguvöönd
Piiranguvööndis ja püsielupaikade piiranguvöödis on majandustegevus küll lubatud, kuid lisapiirangutega. See tähendab näiteks, et eritingimused võivad olla kehtestatud raieviisile, raielangi suurusele ja kujule, aga ka raie tegemise ajale. Täpsemad piirangud on leitavad vastava kaitseala kaitse-eeskirjast. Piirangud on ka kallaste ja randade kaitseks. Nii on näiteks lageraie keelatud ranna piiranguvööndis. Kalda piiranguvööndis ei saa aga lageraielank ületada kahte hektarit.
Riigi tasandil on lisaks toimumas arengud keelamaks piiranguvööndites enamus uuendusraied. Samuti on Keskkonnaamet muutnud Natura aladel praktikat, olles aina tihedamini nõudmas maaomanikult keskkonnamõjude hindamise tellimist. See on aga nii aeganõudev ja kulukas protsess, et tähendab sisuliselt metsa majandamise keelamist.
Püsielupaigaga kaasnevad piirangud tulenevad peamiselt mõne kaitsealuse liigi pesitsemisest. Nii võib metsaomaniku mets “kinni minna”, kui lendorav, kanakull või hoopis mõni kotkas tema metsa kolib. Erametsaliidul on kogemus, kus näiteks metsise puhul ei käi keegi metsas vaatamas, kas on lindu või ei. Need elupaigad joonistatakse maha Keskkonnaameti kontoris, kus vastutav ametnik teeb seda kõhutunde järgi.
Hüvitis: Metsaomanike kompensatsiooniks on maamaksu vähendamine poole võrra ning hüvitis ca 50 eurot aastas hektari eest.