Erametsaliidu korraldatud metsaomanike loodushoiukonverentsile kogunendud sadakond metsaomanikku ja teist metsandusega seotud inimest otsisd vastust küsimusele, kas looduse hoidmine peaks olema riiklikult kontrollitud ranges keeldude-käskude vormis või peaks selle hoopis erakätesse andma?
Eraloodushoiu saadik ja Loodushoiu Fondi nõukogu esimees Ando Eelmaa kinnitas oma ettekandes, et eraloodushoiu teema on oluline, sest umbes pool Eesti metsadest on eraomanike kätes: “Ilma eramaaomanike abita pole võimalik hoida seda, mis meie looduses haruldane või väärtuslik. Tulevikus peab eramaa lepinguline loodushoid saama samaväärse positsiooni kui riiklik looduskaitse.” Ta tõdes, et paraku on praegu olukord selline, et oma metsa ja maid hoole ning armastusega majandanud ja korrastanud omanik saab riigi poolt justkui karistatud. Tihti leiavad keskkonnaametnikud need hooldatud metsad üles ja panevad need piltlikult öeldes lukku ehk range kaitse alla kui potentsiaalsed väärtuslikud elupaigad. Siis ei tohi sellest metsast enam oksaraagugi murda ja omanik jääb omandist sisuliselt ilma. Eelmaa arvates ei peaks looduskaitse eesmärgiks olema tingimata mingi möödunud aegade olukorra taastamine vaid tuleks leppida, et loodus muutubki aja jooksul ja “vanu aegu” paraku enam tagasi ei saa. “Tõsi on seegi, et inimenegi on looduse osa ja suur osa metsadest on inimtekkelised. Inimesed on seal sadu aastaid majandanud ja loodust hoidnud,” nentis end põrandaaluseks loodushoidjaks pidav Eelmaa.
Konverentsi peakülaline oli oma kogemust jagama tulnud eramaaomanik ja loodushoiuentusiast Jim Cox Ameerikast. Oma tegevuse eest mitmete auhindadega pärjatud Cox’i põhihuviks on looduskaitse ja majandamise parema sidumise võimaluste uurimine ning elupaikade kaitse- ja majandamissoovituste väljatöötamine. Cox tutvustas USA-s alates eelmise sajandi lõpust hästi toimivat lepingulist loodushoidu Safe Harbor, kus metsaomanik ühelt ja osariik teiselt poolt sõlmivad lepingu, mille alusel võtab omanik endale vabatahtlikult kohustuse oma mets mõne kaitstava liigi jaoks väärtusliku elupaigana hoida ja nö vastutasuks võib oma metsi majandada. Ameerikas on kaheksas osariigis üle 400 maaomaniku Safe Harbori lepingud sõminud, see hõlmab praegu 0,9 miljonit ha maismaad, selle lepinguga kaitstakse 250 erineva liiki. Cox kinnitas samuti, et rangete piirangute asemel paneb omanikku loodust hoidma hea tahe ja motivatsioon.
Vandeadvokaat Allar Jõks küsis, kas looduskaitse võib eraomandi ära võtta ja vastas kohe, et kindlasti mitte! Jõks tutvustas seaduste paragrahve, andis ülevaate looduskaitse piirangutega seotud kohtupraktikatest ja naaberriikides kehtivatest looduskaitsepiirangutest. Oma ettekande lõpus tuli tal nentida, et Eestis kehtiva seaduse alusel on eraomand küll puutumatu ja riik seda võtta ei tohi, paraku võtab aga ikka!
Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) poliitikanõunik Adam Holub rääkis Euroopa olevikust ja tulevikust loodushoius. ELO töö ja tegevused on suunatud kaheksale Euroopa olulisele probleemile: põllumajandus, metsandus ja maaelu areng, kliimamuutused, muld, vesi ja õhk, süsinikupõllundus, omandiõigused ja juurdepääs maale, taastuvenergia, kaubandus ning säästvad toidusüsteemid ja innovatsioon. ELOl on 18 projektipartnerit, kelle hulgas on 11 ELi liikmesriiki (Eestist kuulub sinna EEML), looduskaitsega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid ja maaomanike organisatsioonid. Holoub rääkis, et ELi eesmärk aastaks 2020 oli bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine, kuid seda ei saavutatud. “Kui tahame olla edukad, peame kaasama igat tüüpi vabatahtlikke eramaaomanikke, probleemiks on aga programmide puudumine mõnedes riikides ja Euroopa seadustes ja poliitikates üldisemalt. Samuti vähene teadlikkus olemasolevatest maaomanike vabatahtliku kaasamise programmidest,” rääkis Holub ja lisas, et tulevikus on eraloodushoiul Euroopa looduskaitses suur roll.
Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Taimo Aasma tegi ülevaate Eesti looduskaitse statistikast ning tõdes, et Eesti looduse olukord on praegu väga hea. Sellest kerkis küsimus, et kas ja mida siis loodushoius üldse muutma peab? EL elurikkuse strateegia aastani 2030 näeb ette, et õiguslikult tuleks ELis kaitse alla võtta 30% maismaast ja sama palju merealast. Eestis on praegu kaitse all 20,6% maismaast ja 18,7% merealast. Kas Eestis on üldse vaja kaitstavate alade pindala suurendada? Aasma sõnutsi praegu analüüsimine käib ning selle tulemused avalikustatakse tuleval aastal.
Paneeldiskussioonis osalenud Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantslerAntti Tooming, Ando Eelmaa, vandeadvokaat Mirjam Vili, ja Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Mait Klaassen arutlesid moderaator Urmas Vaino juhendamisel looduskaise teemadel: kuidas saaks metsaomanikuga paremat koostööd teha, millised peaksid olema õiglased hüvitised, kas maadevahetus tuleks taas seadustada ka looduskaitseliste piirangute hüvitamise meetodina. Kõlama jäi Klaasseni välja käidud ettepanek, et enne kui mõnda seadust või kaitseala muutma hakatakse, tuleks kindlasti välja selgitada, miks seda tegema peab.
Konverentsile pani punkti metsaomanik Leili Mihkelsoni trükisooja raamatu “Leili metsalood. Valitud lehekülgi veebipäevikust” esitlus. Ajakirjanik Viio Aitsam pani EEMLi initsiatiivil kokku raamatu, mille kaante vahele on kogutud Mihkelsoni poolt Maalehe veebiblogis perioodil 2008-2022 avaldatud artiklid ajaloost, kultuuripärandist ja metsamälestustest. “Ma olen alati päevikut pidanud, kuid siis tuli Viio ja ütles, et teeksin seda Maalehes, sest leht on ilma minuta igav. Kui varem oli päevik väga isiklik, siis nüüd hakkasin seda veidi tsenseerima. Blogi kommenteeriti ka, kuid õnneks olid kõik kommentaarid positiivsed. Ma ei talu hästi kriitikat,” vastas Mihkelson küsimusele, kuidas kõik alguse sai. Raamatu hind on 25 EUR ja seda saab EEMList.
Konverentsi materjalid asuvad siin: Koolituste ja seminaride ettekanded – Eesti Erametsaliit
