Virumaa metsaomanikud saatsid täna ühise kirja kliima-, regionaal- ja põllumajandus- ning rahandusministrile ettepanekuga taaskäivitada maadevahetus. Rohkem kui 20 aastat on Eestis metsaomanikele kehtinud looduskaitselised piirangud, mille tulemusena on nende metsade majandamine ja tulu teenimine olnud piiratud või keelatud. Ainsaks kompensatsioonimehhanismiks, lisaks maamaksust vabastamisele, on olnud Natura toetus, mille suurus on aga naeruväärselt väike.
Eesti Erametsaliidu voliniku Mait Mölderi sõnutsi ajendas metsaomanikke kirjutama soov hoida maadevahetuse teemat päevakorral. „Paarkümmend aastat pole midagi muutunud. Kuigi viimastel aastatel on riigi eelarve tulude pool aastas ühe miljardi euro võrra kasvanud, siis endiselt ei leita raha hüvitiste tõstmiseks, tulude kompenseerimiseks ning jätkuvalt pole poliitilist tahet metsamaade vahetuse taaskäivitamiseks,“ tõdeb ta ja lisab, et metsaomanikud on koos Eesti Erametsaliiduga korduvalt teinud ettepanekuid taastada metsamaade vahetus põhimõttel, et samasugune riigimets samas piirkonnas erametsa vastu antaks.
Kirja täispikk tekst on siin:
Lp kliimaminister hr Kristen Michal
Lp regionaal- ja põllumajandusminister hr Madis Kallas
Lp rahandusminister hr Mart Võrklaev
Rohkem kui 20 aastat on Eestis metsaomanikele kehtinud looduskaitselised piirangud, mille tulemusena on nende metsade majandamine ja tulu teenimine olnud piiratud või keelatud. Ainsa kompensatsioonimehhanismina lisaks maamaksust vabastamisele on olnud Natura 2000 koosseisu lülitatud piirangu- ja sihtkaitsevööndite puhul Natura toetus, mille suurus piiranguvööndi puhul on olnud naeruväärselt väike, sihtkaitsevööndite puhul aga olnud kaks korda väiksem EU poolt kehtestatud maksimaalsest toetuse suurusest.
Viimastel aastatel on saanud piiranguvööndite toetust küsida ka need metsaomanikud, kelle metsad ei kuulu Natura 2000 koosseisu. Mitmeid aastaid riik maksustas nimetatud toetusi tulumaksuga. Lisaks sellele on näiteks Alutaguse rahvuspargi uutes kaitse – eeskirjades sätestatud Keskkonnaameti õigus ajada erametsades kinni kraavid (loodusliku veereziimi taastamine), raiuda seal alusmetsa ja püstitada looduskaitse alustele liikidele pesapuid, küsimata selleks metsaomanikult luba. Keskkonnamõjude uuringut läbi ei viidud, samuti ei hinnatud kahjude ulatust, mida hakkavad kandma metsaomanikud liigniiskes või üleujutatud ja selle tagajärjel kuivanud metsa puhul. Õiguskantsler on nimetatud sellises olukorras olevaid metsaomanikke illusoorseteks omanikeks. De jure on nad omanikud, de facto aga mitte. Metsaomanikud koos Eesti Erametsaliiduga on korduvalt teinud ettepanekuid taastada metsamaade vahetus põhimõttel, et samasugune riigimets samas piirkonnas erametsa vastu antaks. Kuigi keegi otsustajatest ei ole sellise võimaluse loomisele vastu olnud, on muudatused õigusaktides jätkuvalt tegemata. Samal ajal on muudes olukordades, näiteks Rail Baltic, samuti Nursipalu, maadevahetus toimunud ja toimub ka praegu. Õigusriigis peaks olema välistatud omanike ebavõrdne kohtlemine. Ometigi sõltub hüvitise viis ja suurus sellest, miks riigil on eraomandi kasutamist vaja piirata. Oluline on rõhutada, et metsaomanikud pole looduskaitse vastased, kuid kui eraomandi kasutamisele ja tulu teenimisele on pandud totaalne keeld, siis riik on kohustatud leidma sellisele olukorrale lahenduse, mille üheks vormiks on metsamaade vahetamine. Metsamaa võõrandamine riigile õiglase hinna puhul sularaha eest pole lahendus neile omanikele, kes tahavad olla metsaomanikud, metsa majandada ja metsa kasvatada ning pärandada seda järeltulevatele põlvedele.
Leiame eelnevast tulenevalt, et ülioluline on kiiremas korras teha õigusaktides vajalikud muudatused, et võimaldataks looduskaitseliste piirangutega erametsade asemele riigimetsast majandusmetsa andmine.
Lugupidamisega
Virumaa metsaomanikud