Eile toimunud metsa-, põllu- ja jahimeeste konverentsil „Jahiseaduse viimased 10 aastat“ tõdes Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp oma ettekandes, et ettepanekuid jahiseaduse muutmiseks on tulnud erinevatelt osapooltelt ning võiks olla piisavalt alust hakata arutama jahiseaduse võimalikke muudatusi.
Ka Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on jahiseaduse mitmed sätted ebaõnnestunud sõnastusega, tekitades tarbetult segadust.
Konverentsi keskmes oli just jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisega seotud temaatika läbi asjaosaliste – metsaomanike, põllumeeste ja jahimeeste – arvamuste. Erametsaliidu seisukoht on, et metsaomanikul peab olema senisest enam õigust kaasa rääkida, kes ja millistel tingimustel tema maal jahti peab. Ka konverentsil jäi kõlama nii metsaomanike kui põllupidajate ühine nägemus, et jahi pidamiseks eramaal peab maaomanikuga olema sõlmitud leping.
Lõunanaabrite eeskuju
Kui mõnes osapooltes tekitab kohati kõhklusi, kas lepingupõhine jahipidamine on teostatav ning vajalik, siis heas eeskujuks selles on meile lõunanaabrid lätlased, kelle jahinduse toimimisest andis konverentsil ülevaate Mārtiņš Ailts Läti Metsaomanike Liidust. Lätis on 85-90% eramaadest jahinduslike lepingutega kaetud ja maaomanike poolt jahipiirkondade moodustamine võimalik ning ulukivarul läheb samal ajal väga hästi.
Maaomanikud leidsid, et vajalik on kaaluda muudatusi jahipiirkondade moodustamise põhimõtetes ning jahindusnõukogude töö sisus, ehkki ühiselt tõdeti, et jahindusnõukogu on jahimeeste ja maaomanike vahelise kokkuleppimiskohana end enamjaolt õigustanud.
Erimeelsused jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise osas maaomanike ja jahimeeste vahel on väldanud juba mitu aastat. Peamiseks küsimuskohaks on praeguste jahipiirkondade kasutuslubade lõppemine ja nende pikendamise protseduur kehtiva jahiseaduse valguses. Erametsaliit on toonud välja, et seniste kasutuslubade pikendamise praktika ei ole seadusega kooskõlas ning pikendamise asemel tuleks läbi viia uue loa väljastamise protsess, läbi mille on tagatud õiglasemad alused konkurentsi tekkimiseks.
Ühisosa on ajas suurenenud
Õiguskantsler Ülle Madise andis juba kevadel hinnangu, et praegune praktika jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamisel jahiseaduse üleminekusätete alusel ei ole korrektne ega soosi konkurentsi. Sama arvamust kinnitas Madise ka oma eilses ettekandes.
Ehkki maaomanikud ja jahimehed on olnud teatud nüanssides eriarvamusel, on vahepealsete aastate jooksul tehtud tublit tööd suurema ühisosa leidmiseks. Seda tunnustas ka metsaühistu MTÜ Ühinenud Metsaomanikud jahindusspetsialist Reevo Paas, kes hindas koostööd mõlemale poolele sobivate jahilepingute sõnastamisel Eesti Jahimeeste Seltsiga asjalikuks ning konstruktiivseks.
Jahimehedki rõhutasid konverentsil metsaomanike, jahipidajate ja põlluharijate kuulumist ühte maamajandussektorisse ning kutsusid üles ühtsust säilitama.
Jahinduskonverentsi „Jahiseaduse viimased 10 aastat“ korraldas MTÜ Eesti Erametsaliit, konverentsi toimumist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb oma liikmete huve, et võimaldada tegevusvabadust metsade kestlikul majandamisel.