Eesti metsade majandamise ja kaitsega tegelevad inimesed peavad arvestama, et Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt algatatud sõda muudab väga kiiresti ja põhjalikult rahvamajanduse käekäiku, kirjutab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa Eesti Päevalehes.
Nii tööstuses kui ka energeetikas kasutatava puidu tarneallikad ja logistika kujundatakse lähimatel nädalatel põhjalikult ümber. Täiesti uute turutingimuste ees seisavad puitmajade ehitajad, mööblitootjad ja energeetikud kogu Euroopas. Kusjuures olukord näib etteaimamatu, sest reaktsioonid sõjale ja sanktsioonidele pole metsanduses veel selgelt adutavat suunda võtnud. Kusagil nõudlus puidu järele kasvab, teisal aga langeb.
Euroopa Liit peatas puidu ja saematerjali impordi Venemaalt ja Valgevenest. Maailma juhtivaid taastuvtoorme tootjaid Stora Enso lõpetas märtsi alguses igasugused Venemaaga seotud hanked ja otsib alternatiivseid tarneallikaid. IKEA lõpetab Venemaal mööblitootmise. Ameerika Ühendriikides langesid saematerjali hinnad kahe nädalaga ligi kolmandiku võrra, sest eluaseme turg jahtub.
Väliste tingimuste määramatus paneb Eesti metsas tegutsevatele osalistele just alanud kevadel suure vastutuse ning sunnib igat sammu väga põhjalikult läbi kaaluma. Emotsioonid tuleb kõrvale jätta.
Erametsaliit kohati mõistab metsakaitsjaid hoolimata asjaolust, et nende poolt kevadise linnurahu ajal korraldatavad aktsioonid toovad metsaomanikele sageli kaasa suuri ebameeldivusi ja ka rahalist kahju. Kuid me ei eeldagi, et loodust armastavad inimesed edaspidi oma suu kinni hoiavad. Metsaomanikud teavad, mida tähendab looduse ja metsa armastamine, sest ka meie armastame loodust ja oma metsa.
Erametsaliit saab aru ka Keskkonnaametist, mis tekitas eelmisel aastal meie liikmetele palju meelehärmi, kui tegi varasemaga võrreldes kannapöörde, hakates ilma asjaolusid uurimata peatama linnurahu ajal raietöid ka põhjendamatu kaebuste peale. Ehkki tasakaalukas mõtlemine peaks metsaga seotud inimestele olema iseloomulik, võib ametnike püüdlikku kärsitust mõista, ehkki see nõuab pingutust.
Ornitoloogia on teadus
Ornitoloogid räägivad, et metsalinnustiku populatsioon kahaneb juba neljandat järjestikust aastakümmet ning kaitsevad seisukohta, et ainult igasuguse raie keelamine pesitsusajal tooks siia muutuse. Kahjuks pole lindude arvukuse muutumise ja selle põhjuste kohta tehtud mitte ühtegi uuringut. Ometi kuulub ornitoloogia teaduste hulka ja peaks seetõttu vältima ainuüksi tunnetest põrkuvaid seisukohti. Metsaomanikud toetavad sellepärast lahendust, et enne seaduste muutmist ja olemasolevate seaduste rakendamisel kannapöörde tegemist tuleb Eesti metsades läbi viia usaldusväärsed linnu-uuringud.
Põhjendatud ja arukas majandamine peaks olema meie loodushoiupoliitika alustala, mistõttu ootab Erametsaliit uuringu algatamist just Keskkonnaministeeriumi poolt. Erametsaliit peab õigeks keskkonnaminister Erki Savisaare lähenemist, kes ütles veebruari lõpus linnurahu teemalist kohtumist sisse juhatades, et seadused ei ole võrreldes eelmise aastaga muutunud, küll aga kogu maailma julgeolekuolukord.
Iga inimese kohus on hoida elu, mida peame kõik oma võimaluste piires tegema. Metsaomanik hoolib oma kinnistul elavatest lindudest ning tavaliselt ei soovi pesitsuse ajaks suuremahulist lageraiet. Kuid raie täielik peatamine lindude pesitsusajal aprillist kuni juunini pole Eesti kliima tõttu võimalik, sest külmade talvede vähesuse tõttu ei jää muud üle, kui leida metsatööks aeg soojal perioodil.
Seetõttu ei pea metsaomanikud ratsionaalseks ideed kehtestada seadusega kevad-suvisel ajal metsatöödele keeld, sest ükski uuring ei näita sellise piirangu tõhusust. Seda enam, et õigeaegse tegutsemisega saame me kõik metsa majandamisel tekkiva võimaliku kahju ära hoida.
Erametsaliit koostas soovitused, kuidas kevadiseks lindude pesitsusajaks valmistuda. Need on kirjalikul kui ka video kujul nähtavad meie kodulehel kõigile metsa armastavatele inimestele. Tahan siinkohal esile tuua vaid ühe traditsioonilise meetodi, millega saavad kaas aidata kõik inimesed alates lastest kuni vanuriteni: pesakastide puhastamine ja paigutamine raiumisele minevate lankide naabrusesse.
Kaugkütte varud
Tänavuse talve energiahindade tõus viis selleni, et kaugkütte ettevõtetel varusid praktiliselt enam ei ole ja köetakse otse metsast tulnud märja puiduga. Linnurahu paindumatu kehtestamine tähendab tohutut survet üleminekuks puidult Venemaa maagaasile, mis kurnab tarbija rahakotti.
Märkimisväärne osa Eesti kaugküttest töötab madalakvaliteedilisel puidul, mille pakkumine sõltub, kui palju suudetakse metsast välja tuua kõrgekvaliteedilist puitu. Metsa kaitsjad on väitnud, justkui Eestis aetaks ahju kõrgekvaliteedilist puitu. Need etteheited pole kinnitust leidnud, kuid hirm pole päris asjatu. Asjad lähevad halvaks, kui mingil põhjusel peaks praeguse kriisi taustal tavapärasele metsamajandamisele näiteks linnurahu ettekäänet kasutades pidurid peale tõmmatama või toimub puiduturul praegu etteaimamatu muutus. Madalakvaliteedilise puidu pakkumine kütteks väheneb, kui metsaomanikelt võetakse ära võimalus raiuda kõrgekvaliteedilist puitu. Katlamajad ja nende kliendid seatakse väljapääsmatusse olukorda ning ühel hetkel seisame fakti ees, et talve üle elamiseks peame ahju ajama valimatult kõike, mida kätte saame.
Metsaomanikud püsivad veendumusel, et metsi saab majandada keskkonnasäästlikult ja elu austades ka nii, et jäävad alles nii heaolu kui kodune soojus.