Eesti Erametsaliit saatis Eesti Vabariigi ministritele pöördumise juhtimaks tähelepanu, et meil on puidu näol olemas kohalik taastuv ressurss, vähendamaks meie sõltuvust Vene gaasist ja suurendamaks riigi energiajulgeolekut.
Avaldame pöördumise täies mahus:
Lp Kaja Kallas, peaminister
Lp Kalle Laanet, kaitseminister
Lp Erki Savisaar, keskkonnaminister
Lp Taavi Aas, majandus- ja taristuminister
Eesti puit saab asendada Vene gaasi
Viimase kümnekonna aasta jooksul on Eesti teinud märkimisväärseid samme nii fossiilsete kütuste
kui gaasi asendamisel biokütustega. Ka keskkonnaminister märkis 28.02. 2022, et 80% Eesti
kodudest sõltub puuküttest. Ometigi on soojusmajanduses gaasi kasutamine jätkuvalt
märkimisväärne. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on hinnanud, et 20% Eestis kasutatavast
kaugküttesoojusest on toodetud maagaasist. Valdavalt on gaas pärit Venemaalt. Eesti
Taastuvenergia Koja hinnangul maksame Venemaale gaasi eest 185 mln eurot aastas. Gaasi hinna
kasvades summa suureneb. Paraku on see Eesti panus Venemaa sõjamasina käigushoidmiseks.
Eestil on alternatiiv olemas. Puit on meie taastuv loodusvara, mille see osa, millest ei saa teha
kõrgema lisandväärtusega tooteid sobib väga hästi energia tootmiseks. Soojusmajanduses
maagaasi asendamiseks puiduga (hake, pelletid jms) piisab kui täiendavalt turule tuua ca 0,5
miljonit tm puitu. Sellise lisakoguse varumine on teostatav ilma suuremate lisapingutusteta. Tuleb
arvestada, et Eesti metsamaast on ca 200 000 ha kaetud hall-lepikutega kogutagavaraga ca 31
mln tm, mille majanduslik kasutus piirdub ennekõike energeetikasektoriga. Seoses ebapiisava
hakkepuidu nõudlusega on need puistud olnud seni alamajandatud. Gaasiga kütmist on tihtipeale
peetud mugavamaks kui „metsaga jändamist“. Paranev hakkepuidu nõudlus annaks võimaluse
efektiivsemalt ära kasutada raie käigus paratamatult tekkivaid raiejäätmeid (oksad, ladvad) või
sellist tüvepuitu (nt mädaniku või kõverusega puit), mida mujal kasutada ei ole võimalik. Võimalik
mure, et puidu suurem energeetiline kasutus tooks kaasa palkide põletamise on ebarealistlik, kuna
maailma tipptasemel Eesti saetööstus tagab saepalgile energiapuust kolme- kuni neljakordselt
kõrgema hinnataseme. Siinkohal vajab ka märkimist, et Eesti puidutööstussektor on kasutanud
jätkutöötluses olulises määras Venemaalt imporditud saematerjali. Tagamaks Eesti majanduse ühe
eestvedaja toimimise on oluline kindlustada saetööstusele tooraine Eesti metsadest. Nii hoiame
Eesti majanduse elus!
Puidu piisavat kättesaadavust võivad takistada metsa majandamisele seatavad piirangud.
Majandamiskitsenduste maht on viimastel aegadel järjepidevalt kasvanud ning erinevate
huvigruppide eestvedamisel veelgi intensiivistunud (kevad-suviste raiete keelustamine, kaitsealade
laiendamine jms). Arvestama peab, et üle veerandi Eesti metsadest on juba kaitse all ning rangelt
kaitstavate metsade pindalalt oleme Euroopas kolmandal kohal. Puit on taastuv kodumaine
ressurss, mille kasutamise mõõdutundetu piiramine ei aita kuidagi kaasa Eesti energia- ega laiemalt
majandusalase julgeoleku tagamisele. Piirangute asemel tuleb usaldada meie enda metsaomanikke,
kuna omanditunne tagab hoolivuse metsa kui looduskeskkonna suhtes ja loob tugeva sideme riigi
ja üksikisiku vahel. Riiklikud piirangud ja karistusmeetmed kodanike usaldust riigi suhtes ei
suurenda.
Maagaasilt puiduenergiale üleminek ei ole võimalik momentaalselt ja ilma täiendavate kuludeta.
Vajalikud on investeeringud kütteseadmetesse, aga ka puitkütuste hoiustamistingimustesse. Eesti
energiajulgeoleku huvides on aga selliste kulutuste tegemine ülioluline.
Lähtudes vajadusest suurendada Eesti energiajulgeolekut kodumaise puiduenergia laialdasema
kasutamisega, aga ka üldisemalt tagada Eesti majanduse toimimine siinsetel kohalikel ressurssidel
peame ülivajalikuks
- Lõpetada koheselt uute piirangute lisamine metsamajandusele.
- käivitada toetusmeetmed maagaasi kasutavate soojatootmisüksuste üle viimiseks
biokütustele.
Eesti Erametsaliit toetab täielikult ka Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ning Eesti Taastuvenergia Koja
poolt 25.02.2022 tehtud ühisavaldust.
Lugupidamisega,
Ando Eelmaa
Eesti Erametsaliit
juhatuse esimees