Metsaomanikke nörritab riigi käitumine uute kaitsealade loomisel eramaadele, sest omanikele ei ole ette nähtud õiglast kompensatsiooni. Teema tõstatus taas teravalt Alutagusel, kus soovitakse uusi lendorava kaitsealasid luua ligi 700 hektaril eramaal. Kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsamaade puhul võib mõnel juhul veel pakutava kompensatsiooniga (110€/ha) leppida, siis piiranguvööndites jäävad metsaomanikele sisuliselt vaid tühjad pihud – rangetele piirangutele vaatamata pakutakse ainsaks kompensatsiooniks 50% maamaksusoodustust või võimalus mets kunagi tulevikus riigile müüa. Omanikele tundub, et neid soovitakse oma maalt välja tõrjuda ning ainsa toimiva lahendusena näevad metsaomanikud maadevahetuse võimaluse taastamist.
Alutaguse metsaomanik Mait Mölder on maadevahetuse võimaluse taastamise vajalikkusest erinevatele poliitikutele rääkinud juba üle 10 aasta. Alates sellest, kui tema perele kuuluvatel metsamaadel lendorava kaitseks majandustegevus täielikult keelati. “Meie pere on traditsiooniliselt metsandusega tegelenud ja ma ei pea õigeks, et inimestelt tahetakse see võimalus käest võtta. Maadevahetus oleks ainuke õiglane lahendus millega nii minu pere kui lendorav saaks oma vajadustele vastavalt metsas toimetada. Riigil on siin ümbruses piisavalt majandusmetsa, mida võiks vahetada erametsaomanike rangete piirangutega metsa vastu,” rääkis ta.
Maadevahetuse võimaluse taastamise üle debati taasalustamisest rääkis esmaspäeval ka riigikogulaste küsimustele vastanud keskkonnaminister Tõnis Mölder*. Ta rääkis Riigikogule, et maadevahetust on ajalooliselt praktiseeritud ja kindlasti on sellel meetodil omad plussid ja omad miinused. Mölder leidis, et maadevahetusküsimustes võiks pidada veel kord debatti.
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv kiidab ministri mõtet maadevahetusküsimustes taas debatt algatada. Selle võimaluse taastamine on tema sõnul veelgi olulisem hiljutise kohtulahendi valguses. Halduskohus leidis, et metoodika, mille alusel riik kaitsealust metsamaad omanikelt ära ostab, on põhiseadusevastane, sest ei võimalda maksta õiglast turuhinda. “Esiteks on juba üldine põhimõte omanik maast loobuma suunata vale. Mida rohkem on meil erametsaomanikke, seda mitmekesisemad ja elurikkamad on meie erametsad,” rääkis ta.
“Maadevahetus annaks metsaomanikule võimaluse oma traditsioonilist eluviisi maal jätkata, vastupidiselt tänasele olukorrale, kus kohalike elanike maaomandi kasutamise piiramine viib sageli hoopis maalt linna kolimiseni,” rääkis Talijärv ja nentis, et tegelikult toimub maadevahetusi ka täna, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade puhul. “Selle võimaluse võiks taaselustada ka looduskaitsealuste maade puhul, vahetamine võiks toimuda samas piirkonnas olevate maadega,” lisas ta.
Erametsaliidu tegevjuhti paneb kõige rohkem muretsema looduskaitseliste piirangute laiendamisega kaasnevate mõjude hindamata jätmine. “Lugedes kas või Alutaguse rahvuspargi laiendamise või lendorava püsielupaikade laiendamise ettepanekuid on ju näha, et absoluutselt pole mõeldud sellele, kuidas planeeritavad piirangud kohalike inimeste elujärge mõjutavad. Keskendutud on vaid üksikute liikide kaitsele – puudub tervikvaade ja suurema pildi nägemine,” lisas Talijärv, kelle sõnul peab riik seisma ka nende inimeste eest, kes soovivad elada väljaspool Tallinna ja Tartut.
*Metsaomanik Mait Mölder ja keskkonnaminister Tõnis Mölder on nimekaimud kuid ei ole hõimlased.
Last modified: 27. sept. 2024
