fbpx
Ma pole Pasternakki lugenud, kuid ma mõistan ta hukka!

Ma pole Pasternakki lugenud, kuid ma mõistan ta hukka!

Meie metsad on heas seisus ning heades kätes, mõeldud meie järeltulijatele. Mida rohkem on meil metsaomanikke, seda mitmekesisem tulevik on ka meie metsadel, kirjutab Ando Eelmaa ERR-is.

Lugedes ja kuulates viimasel ajal vaenamist täis meediakajastusi metsadeemadel, tekitab see paratamatult äratuntava seose ängistava nõukogude ajaga. Kõik lihtsad nõukogude inimesed arvasid kollektiivselt, “Ma pole Pasternakki lugenud, kuid ma mõistan ta hukka!”.  Nad ei saanudki teda loomulikult raudse eesriide taga lugeda, sest Nobeli kirjanduspreemia toonud “Doktor Živago” ilmus inglise keeles Itaalias.

Muide ma arvan, et lageraied tuleb peatada, kuigi ma metsandusest midagi ei tea. Selle hüüdlausega liituvad kriitikavabalt ka täiesti mõistlikud inimesed. Lihtne on hukka mõista, selleks pole vaja mõistmist ja arutelu. Tänu sotsiaalmeediale on see nüüd palju lihtsam ja veelgi anonüümsem, kui varem. Õppida, lugeda on täna oluliselt lihtsam, kuid mõista on ikka sama keeruline, kui Pasternaki ajal, kuigi repressiivsed barjäärid puuduvad ja kogu maailma teadmine on meie ees avatud.

Mis oleks, kui räägime parem päris probleemidest metsanduses ja püüame üheskoos lahendusi leida.  Metsasektor on pikka aega juhtinud tähelepanu väljakutsetele, millega metsandus ja ühiskond tervikuna seoses muutuva maailmaga silmitsi on. Olgu selleks muutuva kliima mõjud metsa tervisele või ülisuurte muudatuste vajadus meie energeetikas, materjali- ja maakasutuses.

Kas võit saab tulla vaid kellegi kaotuse arvel, kui ainus lahendus? Meil on täna Eestis tõsine diskussioon teemal, miks nii palju meie kaasmaalasi istub autorooli purjus peaga. Lahendusi otsitakse innukalt, aga ma ei ole kuulnud, et keegi oleks lahendusena maininud väga tõhusalt toimivat totaalset sõidukeeldu. Ometi paistab üsna palju muidu kaineid ja arukaid inimesi arvavat, et metsa tõeliste või näivate probleemide lahendus on lageraie keeld. Kuidas tunduks naabri lageraie keelamise innukale toetajale olukord, kus tema aias kasvavad ilusad õunapuud pakuvad tema naabrile nõnda sulnist vaadet, et see soovib, et jätku ta oma õunad korjamata, kui need küpsed on? Me ei saa omastada teisele kuuluvaid hüvesid midagi vastu pakkumata. Kui järele mõelda toimibki kogu ühiskond igapäevaselt selle loogika kohaselt.

Kõik, mida inimesed oma eluliste vajaduste rahuldamiseks teevad, ei näe igas tegevuse etapis välja kõige kaunim. Nii ei ole tänavuse eriti sooja talvega, ega ka kunagi varem, olnud raietööd kõige ilusam osa metsa eluringist. Ka mina arvan nii. Metsamajandajatele raskete olude pärast kaasa tundmise asemel lajatame esmamulje põhjal kõigile, lageraie on kole, mulle ei meeldi see ja seepärast on see halb.  Raied ja eriti masinraied on väga oluline mitmekesiseid teadmisi nõudev etapp metsamajandamisel. Seda tööd peab tegema oskuste ja ametiuhkusega, mitte räpakalt ning lohakalt. Ebaprofessionaalsel tööl on suuremahulised ebameeldivad tulemid nii keskkonnas, kui majanduses. Palun ärge peletage nõiajahiga ärksaid tehnika- ning metsahuvilisi noori inimesi metsamasina roolist eemale! Metsasektor on rõhutanud, kui tähtis on metsas tegutsejate koolitus ja ametioskused. Seepärast on hea, et masinaoperaatorite koolitus Luual kogub populaarsust.

Olles vastu tahtmist sattunud ka “vasevaraste” kaitsjaks, kinnitan, et valdav enamus metsaomanikest seda pole. Usun, et täna majandab keskmine metsaomanik oma metsi paremini ja teadlikumalt, kui kunagi varem. Meie metsad on heas seisus, ning heades kätes, mõeldud meie järeltulijatele. Mida rohkem on meil metsaomanikke, seda mitmekesisem tulevik on ka meie metsadel.  Väikemetsaomanik vajab toimivat ja tõhusat tugisüsteemi tema lähedal tegutseva ühistu näol. Igakülgset tugiteenust pakkuv metsaühistu on väikemetsaomanikule nagu perearst. Vaja läheb teda harva, kuid teenus peab olema alati kättesaadav ning usaldusväärne.

Mida aga hakata peale nn “kährikutega” meie metsades – üheks võimaluseks, kuidas väikemetsaomanike valikuid usaldusväärse metsamajandaja ära tundmisel hõlbustada on arendatav kvaliteedimärgis, nn “roheline kaart”. Tunnustatud metsamajandaja oleks metsaomanikule kindlaks ja usaldusväärseks partneriks kõikide metsas vajalike tegevuste elluviimisel. Olgu selleks metsauuendamine, hooldustööd või raied. Kevadiseks lindude pesitsusperioodiks oleme metsaomanike jaoks koostamas soovitusi, kuidas sellel tundlikul ajal oma metsas toimetamisel võimalikku kahju minimeerida.

Keskkonnakonfliktide lahendamine vajab kvaliteetset teadust, innovatsiooni ja kokkuleppeid. Meid ähvardavaid keskkonnaprobleeme võib ja peabki vaatama kui väljakutseid, kui meie võimalust innovatsiooniks üleminekul puidust sajandisse. Skeleton Technologies asutaja ja juht Taavi Madiberk kirjutas oma hiljutises arvamusloos (Postimees 22.01.2020), et võitluses kliimamuutuste vastu ei ole ükski lahendus keskkonnale kestlik, kui see ei ole pika aja peale majanduslikult kestlik. Ta rõhutas et innovatsioon on kohustuslik, ning selles uues olukorras on nii võitjaid ja kaotajaid. Hoolimata tema taustast pädevad need teesid vägagi meie metsasektori kohta. Muudame “ähvardava” Euroopa roheleppe Eesti uueks võimaluseks! Lennart Meri poolt ellusaadetud tiigrihüpe, mis kunagi Eestile kuulsust tõi, saaks uue elu hüppega biomajandusse.

Sulge menüü