fbpx
Lindude arvukuse mõjutajaid peab täpsemalt uurima

Lindude arvukuse mõjutajaid peab täpsemalt uurima

Ando Eelmaa kommentaar 8. oktoobril Postimehe Heurekas avaldatud artiklile “Uuring näitas 2005. aasta jaanuaritormi mõju metsalinnustikule“.

Rootsi teadlased leidsid hiljutises uuringus, et mõnel pool sajandi tormiks nimetatud Gudrun, mis 2005. aastal Lõuna-Rootsi metsi laastas, ei avaldanudki linnustikule märkimisväärset mõju. Uuringut vahendasid linnuvaatleja lehel ja Heurekas ka Eesti linnuteadlased, keda tundusid uuringu tulemused ja lindude selline kohanemisvõime üllatavat.

Eesti linnuhuvilised on olnud altid lindude arvukuse vähenemist põhjendama erinevate metsatööde mõjuga. Lindude elutingimuste ja metsaraie teemal pöörduti veel sel aastal õiguskantsler Ülle Madise poole. Madise rõhutas oma vastuses teadusuuringute olulisust erinevate raiete mõju hindamisel linnustikule.

Kahjuks ei olegi Eestis päriselt uuritud, milline erinevate raietööde  ja teiste tegurite mõju metsaelustikule ja -linnustikule siis tegelikult on. Nii ongi meil teadmata, kas lindude arvukust mõjutavad enim erinevad metsatööd, kevadised pesitsusaegsed ilmastikuolud, liikide omavahelised toidu ja pesapaiga konkurentsisuhted, kisklus või hoopis erinevate riikide jahitraditsioonid. Siiski on meilegi tehtud ettepanekuid lindude häirimise vähendamiseks metsatööd mitmeks kuuks seisma panna. Samas on ebaõiglane seada metsaomanikele erinevaid piiranguid, kui nende mõju ja põhjendatust ei ole teaduslikult uuritud. Eriti olukorras, kus regiooni tasemel näitab harilike metsalindude arvukus pigem stabiilset trendi.

Rootsi teadlaste poolt läbi viidud uuring näitas, et linnud on head kohanejad (https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/ecog.04578). 2005. aasta suurtormi Gudrun järgsed lühi- ja pikaajalised liikide arvukuste ning liigilise mitmekesisuse muutused olid suhteliselt väikesed. See tähendab, et ligi 5% Rootsi metsadest (500 000 ha) laastanud tormil ei olnud märkimisväärset mõju Rootsi metsalinnustikule. See annab kindla signaali, et enne kui hakkame väga radikaalseid muutusi ette võtma, vajab erinevate häiringute sh raiete mõju linnustikule ka Eesti tingimustes täiendavat uurimist.

Keskkonnaministeerium on lubanud aasta lõpuks koostada juhised, kuidas linde metsatööde käigus vähem häirida. Kuid selliseid teaduslikult põhjendatud juhendmaterjale, kuidas kahjulikku inimmõju linnustikule minimeerida, vajaksime erinevates tegevusvaldkondades. Vaevalt soovib keegi ka muru niites, põldu harides, elektriliinide hoolduseks võsa lõigates, uusi ehitusobjekte rajades või suurüritusi ja korraldades tahtlikult linde ohtu seada. Inimene oma tegevusega mõjutab paratamatult loodust, kuid erinevaid võimalusi teadvustades saame valida kõige väiksema negatiivse mõjuga tegutsemisviisi.

Sulge menüü