Metsateraapia eripära on, et ei pea rassima, jooksma, kepikõndi tegema – saab lihtsalt olla.
Kes metsas end hästi tunneb, see vaevalt hakkab enda jaoks väga põhjalikult sõnastama, mida see tunne endast täpselt kujutab. Samas on teadlased üle maailma seda ekstra uurinud. Metsa kuulsus inimese tervendajana ja haiguste ennetajana on laienev. Sellel taustal poleks mingi ime, kui peagi on Eestiski tervisemetsad tavapärane nähtus.
Puu aitab taastuda
Selleteemalised kirjutised, olgu meil või mujal, tavaliselt mainivad vähemalt kaht avastust, mis looduse ja puudega seotud. Kindlalt räägitakse Roger Ulrichist, kes 1984. aastal leidis, et haiglas taastusid inimesed operatsiooni järel kiiremini nendes palatites, kus akna taga kasvasid puud. Samuti vajasid puid nägevad patsiendid valuvaigisteid vähem kui need, kelle palati akende taga rohelust polnud. Pärast sajandivahetust tehti katseid suurte looduspiltidega palati seintel. Selgus, et puude fotodelgi on inimeste paranemisele mõju.
Teist avastust nimetatakse Kaplanite tähelepanuvõime taastamise teooriaks. Rachel ja Stephen Kaplan uurisid tähelepanuvõimet ja leidsid, et inimeste tähelepanu jaotub kaheks: suunatud tähelepanuks, mis nõuab keskendumist, ja n-ö sundimatuks tähelepanuks, mis tugineb paeluvusel. Suunatud tähelepanu võib vaimselt kurnata ja tähelepanuvõime väheneb. Vabast tahtest tähelepanu suudab tasakaalu, mille liigne suunatud tähelepanu on rikkunud, taastada. Sellel teoorial tugineb ka metsa taastav mõju inimese tervisele, kusjuures mõju on individuaalne – üks läheb rappa ja teine männimetsa.
Kas või kümneks minutiks
Paljude riikide teadlased on ühel meelel: kontakt loodusega mõjub inimesele positiivselt nii vaimse kui ka füüsilise tervise taastumisel. Näiteks öeldakse, et juba viis minutit metsas viibimist parandab inimese enesetunnet. Ühest soomlaste vastavasisulisest voldikust leiab, et kui olla metsas 10 minutit, alaneb vererõhk ja pulss muutub rahulikuks, kui 20 minutit, paraneb meeleolu, kui üks tund, paraneb tähelepanuvõime, ja kui kaks tundi, siis keha kaitsevõime.
Mets rahustab, vähendab lihaspinget, leevendab stressi, tugevdab immuunsussüsteemi.
Tervistava metsa uuringutega maailmas esirinnas olevad jaapanlased on leidnud, et metsaaladel elavad inimesed on tervemad. Looduses tervenemise propageerimisega alustati sealmail juba 1980. aastate alguses. Sel sajandil on hoogustunud kõiksugused selle valdkonna teadustööd ja rajatud on hulk metsateraapilisi radasid, mida jaapanlased teadlikult tervise tugevdamiseks kasutavad.
USAs on leitud, et mida rohkem kasvab elupaiga naabruses puid, seda vähem on südame-veresoonkonnahaigustesse, diabeeti jms haigestumise ohtu.
Soomlased on leidnud, et inimeste loodusliku kontakti kadumine on paljude haiguste „selgroog”. Emeriitprofessor Tari Haahtela on ühe ajalehe vahendusel öelnud, et kiire linnastumine võib hävitada inimeste mikrobioloogia – sellega on seotud näiteks allergia, astma, diabeedi, põletikuliste soolehaiguste levik. Inimese kaitsesüsteem ei tööta enam õigesti.
Maailma teadlased on selgitanud, et metsa mõju inimese immuunsussüsteemile võib avalduda juba päevase metsas viibimise järel. Seda seletatakse taimede eritatavate terpeenidega, mis tugevdavad inimese loomulikke tappur- ehk tapjarakkusid – need esinevad iga inimese organismis ja on võimelised hävitama viirusega nakatunud või kasvajate rakke.
Igaühele oma
Loodus mõjutab ühel või teisel viisil, kuid mõju intensiivsus on erinev. Metsa tervendav mõju avaldub, kui inimene tunneb end turvaliselt ja metsa ei karda. Eestis on tehtud küsitlusi looduse taastava mõju kohta ning on tulnud ette, et vastaja nii väga metsa ei kipu, kuna seal on „puugid ja ussid”.
Samamoodi nagu igale inimesele võivad metsakooslused erinevalt mõjuda (näiteks lõõgastub ekstravert teistsugusel maastikul kui intravert), mõjuvad eri moodi kooslused erinevate haiguste puhul.
VIKTOR HAAB
Kirjutis ilmus Maalehe Metsalehes 29. novembril 2018.
Last modified: 27. sept. 2024
