Postimehe Keskkonnaportaal küsis Keskkonnaagentuurilt vastust Kaido Kama 24. augusti keskkonnaküljel ilmunud metsalugude kokkuvõttele ja avaldas Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialisti Allan Simsi vastulaused muutmata kujul.
Kaido Kama: Väide, et metsa kasvab juurde rohkem, kui raiutakse, on pehmelt öeldes eksitav (needsamad kurikuulsad 16 ja 11 miljonit tihumeetrit). Kui üldse tahta raiemahtu võrrelda juurdekasvuga, siis peaks võrdlusnumbriks olema väljaspool kaitsealasid asuvate metsade netojuurdekasv.
Vastuväide: Netojuurdekasvu leidmiseks tuleb majandusmetsade juurdekasvust arvata maha aasta jooksul surnud puud. Samas on aasta jooksul raiutud surnud puud arvestatud raiemahu hulka. Seega: raiemahtu ja netojuurdekasvu ei ole õige omavahel otse võrrelda.
Andmed, kui suur on juurdekasv väljaspool kaitsealasid, on kergesti leitavad nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Keskkonnaagentuuri kodulehel. Artiklis välja toodud 16,1 miljonit tihumeetrit oli kogu mullune juurdekasv. Metsades, kus raieid saab teha, oli juurdekasv 14,1 miljonit tihumeetrit. Ka see ületab selgelt mulluse esialgse raiemahu, milleks eksperdid hindasid 11 miljonit tihumeetrit.
Kaido Kama: Palju lihtsam ja kindlam on raiemahtu hinnata pindala kaudu (kuigi ka metsamaa pindala arvestus tekitab küsimusi). Pindala kaudu raiemahu hindamine nõuab korralikku riiklikku jooksvat arvestust lageraiete mahu kohta.
Vastuväide: Raiemahu hindamine pindala järgi on kindlasti üldsusele arusaadavam, kuid tekitab ka omajagu küsimusi. Kuna kogu raiemahtu ei saada vaid uuendusraietest (turberaietest ja lageraietest), vaid ka hooldusraietest (näiteks harvendusraiest), ei tähenda iga raiutud tihumeeter veel lagedaks raiutud ala.
Riigimetsas toimubki võimaliku uuendusraie mahu arvutus pindala järgi. Arvutatakse nn arvestuslank, mis on aasta uuendusraiete optimaalne pindala. Arvutusi tehakse selleks ettenähtud valemite abil ja seda eraldi kõikide põhiliste puuliikide kohta. Uuendusraie maht saadakse, korrutades raiutava pindala küpsete puistute hektaritagavaraga. Riigimetsas lubatud uuendusraie iga-aastase pindala kinnitab keskkonnaminister.
Arvestuslanki on riigimetsa puhul kasutatud kogu Eesti riigimetsa ajaloo jooksul, seega juba sada aastat.
Samal põhimõttel on leitud uuendusraie optimaalne maht ka metsanduse viimase kahe arengukava jaoks ja just sel moel arvutatakse seda ka tulevase arengukava puhul. Kui arvutused valmis saavad, on huvilistel võimalik nendega tutvuda ja oma arvamust avaldada. Seega: uuendusraie arvutus käibki pindala kaudu. Arvestuslangi saab arvutada ka erametsa kohta, kuid praktikas ei saa seda järgida, sest mets jaguneb enam kui 100 000 omaniku vahel.
Kaido Kama: Pindala kaudu raiemahu hindamine nõuab korralikku riiklikku jooksvat arvestust lageraiete mahu kohta.
Vastuväide: Metsanduse arengukava koostamisel tehakse arvestused ka järgmise kümne aasta võimaliku raiemahu kohta. Kuni iga-aastane metsastatistika näitab, et aastane raiemaht ei ole veel ulatunud arengukavas tooduni, puudub hädavajadus raiemahu igapäevase jälgimise järele. Selle võib päevakorda tõsta alles siis, kui tõesti hakkab raiemaht ületama arengukavas toodut.
Metsandus on majandusharu, kus aasta on väga lühike ajalõik. Seetõttu ei saa ühe- või paariaastase raie põhjal otsustada, kas raiutakse palju, parasjagu või vähe. Seega ei anna raiete pindala ja mahu väga operatiivne monitoorimine erilist lisandväärtust, kuid võib suurendada bürokraatiat ja riigi halduskulu. Praegu saadakse raiete eksperthinnang eelmise aasta kohta mõne kuuga, statistilise metsainventuuri (SMI) andmed saavad paika poolteise aastaga. Need andmed peaksid olema piisavad, et anda hinnang metsa raiele.
Kaido Kama: Olukord, kus meile esitatakse lageraiete pindala täpsusega +/- 17,34 protsenti (vahemik 10 000 hektarit), ei ole aktsepteeritav.
Vastuväide: Lageraielankide pindala ei olegi võimalik täpsemalt anda, selle määrab ära võimalik mõõtmise täpsus. Keskmiselt on eraldise suurus 1,26 hektarit (ehk 100 korda 126 meetrit). Metsa korraldamise juhendi järgi on eraldise piiritlemise täpsus 10 meetrit, sest mõõtevahendid ei võimalda suuremat täpsust. Selle saavutamiseks peaksid maamõõtjad hakkama eraldiste piire maha märkima. Kui võtta aluseks pool eraldise piiritlemise täpsusest (5 meetrit), siis oleks keskmine eraldis ((5+100+5)x(5+126+5)) 1,496 hektarit, mis teeb erinevuseks (1,496-1,260)/1,260, mis võrdub 18,7 protsendiga.
Kaido Kama: Rainer Vakra mure, et me saame alles tagantjärele teada lageraiete mahu, on tegelikult veelgi pikema ajalise viivitusega. 2017. aastal Eestis lagedaks raiutud ala pindala saame me teada alles 2019. aastal.
Vastuväide: Statistiline metsainventeerimine annab tõesti raiemahud kaks aastat hiljem. Samas, Keskkonnaagentuur koostab igal aastal ka raiete eksperthinnanguid, kus on kombineeritud mitmest andmeallikast pärinevad andmed: SMI, metsateatised ja kaugseire andmed. Eksperthinnangud eelmise aasta raiete kohta valmivad üldjuhul järgmise aasta esimese kvartali lõpuks.
Lisaks tegeleb Keskkonnaagentuur pidevalt raiete statistika metoodika täiendamisega, mida võimaldavad näiteks järjest parema lahutusvõimega satelliidipildid.
Probleem, et riigil puudub jooksev ülevaade raiutud tihumeetritest – ehk raiemaht saadakse aastase perioodi kohta, mitte jooksvalt –, on ära kaardistatud ka metsanduse uue arengukava koostamisel. Probleeme ja nende võimalikke lahendusi arutatakse järgmisel aastal metsanduse arengukava koostamise töörühmas.
Last modified: 27. sept. 2024
