fbpx

metsauuendus, metsa istutamine, metsataim, vahatatud taimMännikärsaka kahjustuste tõttu hukkub Eestis igal aastal istutatavatest okaspuukultuuridest veerand kuni kolmandik. Eesti Maaülikooli teadlase Ivar Sibula sõnul võib männikärsaka arvukus värskel raiesmikul Eestis ulatuda 100 000 kuni 150 000 isendini hektari kohta, soojema kliimaga Lääne-Euroopas on kahjuri arvukus raiesmikul mitu korda suurem. Sõltuvalt asustustihedusest võib ühte taime kahjustada korraga mitu kuni mitukümmend mardikat. 

2012. aastal algatati põhjamaade initsiatiivil rahvusvaheline koostööprojekt, et leida parim kärsakatõrjevahend. Projekti eesmärk oli välja töötada spetsiaalne automaatliin metsataimede kasvatajatele, mis töötleks noori metsataimi vahaga, mis kaitseb taimi männikärsaka kahjustuste eest. Lisaks erametsaliidule osales Eestist projektis ka AS Plantex.

WeevilStop projekti raames uuriti muu hulgas vaha mõju taime kasvule (Oslo Ülikool) ja tehti hulgaliselt välikatseid lankidel (Rootsis ja Norras), et võrrelda vaha kaitsetoimet võrreldes pestitsiididega ja töötlemata kuusekultuuriga (Rootsi Põllumajandusülikool). Eestist osales projektis Eesti Erametsaliit ja Plantex AS, mis oli projektis poolautomaatse vahatamisliini prototüübi väljatöötamise katsebaasiks.

Projekti Weevilstop raames rajati kolme aasta jooksul Eestis vahatatud hariliku kuuse potitaimedega katsekultuurid. „Tulemused on olnud üllatavalt head – vahatatud taimi kahjustasid männikärsakad palju vähem kui neid, mis olid töödeldud varemalt kasutuses olnud taimekaitsevahenditega,” ütles projekti Eesti koordinaator, maaülikooli dotsent Ivar Sibul.

Loe projektitulemuste kohta täpsemalt SIIT.

Projekti kodulehekülg: www.weevilstop.com

Sulge menüü