NATURA 2000 metsaelupaigad
Keskkonnaamet (KeA) on 07.02.2022 esitanud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku NATURA 2000 metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmiseks.
Siin leiate Eesti Erametsaliidu poolsed soovitused ja arusaamad antud olukorrale.
Ettepanek ise keeldu ei kehtesta, aga metsateatist esitades KeA peatab metsateatise menetluse 28 kuuks. 28 kuud hakkab jooksma siis, kui KeA on pärast omanikult metsateatise saamist peatanud selle metsateatise menetluse. Seega julgustame metsaomanikke esitama metsateatisi NATURA 2000 piiranguvööndite alale.
Metsaomanik saab metsaregistrisse sisse logides tutvuda enda kinnistutel KeA poolt määratud metsaelupaikadega (kaardikihtide komplektis “Looduskaitse” on eraldi kiht “Metsaelupaigad”). Kui maaomanik soovib täpsemat infot metsaelupaiga kaardistamise osas, siis on Keskkonnaamet valmis selgitusi jagama (info@keskkonnaamet.ee). Igal metsaelupaigatüübil on vastav tunnus (9010, 9020, 9050 jt.) Rohkem infot Natura 2000 alade ja elupaikade kohta leiab SIIT.
KÜSIMUSED JA VASTUSED
K1 – Kas NATURA 2000 alad on nüüdsest igasugusest majandustegevusest väljas?
V1 – NATURA alad ei ole hetkel täielikult lukus. Keskkonnaamet on esitanud ettepaneku Keskkonnaministeeriumile metsaelupaikade piiranguvööndiks määratud metsade range kaitse alla võtmiseks. Seega kui metsaelupaika ei ole, siis praegune olukord neid alasid ei puuduta.
K2 – Kas olemasolevad metsateatised on nüüdsest peatatud?
V2 – Raiet lubavad metsateatised kehtivad edasi, aga enne raie tegemist on mõistlik metsamaterjali ostajaga tingimused läbi rääkida. (Näiteks soovib ostja eelnevalt, et spetsialist metsaelupaiga üle vaatab ning kinnitab, et tegemist ei ole siiski metsaelupaigaga.). Keskkonnaamet peatab Natura alade piiranguvööndites raied alates 20.12.2021 esitatud metsateatiste osas, kui kavandatud raied kattuvad metsaelupaikadega Natura aladel. Kui piiranguvööndi metsas ei ole metsaelupaika, jätkub seal metsa majandamine kooskõlas kaitse-eeskirjaga ning liigikaitse kriteeriumitega. Kui metsateatis on saanud JAH otsuse ka näiteks novembris 2021, siis seal võib raied ära teha, Keskkonnaamet ei hakka tagantjärele ning sellel hetkel kehtinud põhimõtete alusel kinnitatud metsateatisi tühistama.
K3 – Kuidas saab realiseerida äsja Natura 2000 aladelt raiutud materjali?
V3 – Praeguseks raiutud puidu realiseerimine on täiesti seaduslik, kuna raie ajal oli kehtiv metsateatis. Võimalik, et ostja soovib sertifitseerimisnõuetest tulenevalt spetsialisti kinnitust, et puit ei ole siiski pärit metsaelupaigast. Sel juhul peaks piisav olema atesteeritud ja huvide kaitse deklaratsiooni allkirjastanud metsakonsulendi kinnitus, et alal ei ole metsaelupaika (näiteks Graanul Invest aktsepteerib konsulendi kinnitust – Konsulentidel tuleb kirjutada deklaratsioonile/kinnitusele ka oma kutsetunnistuse number. Samuti vajab rõhutamist, et deklaratsiooni/kinnituse saab teha ainult kutsetunnisust omav ning sõltumatuse deklaratsiooni allkirjastanud konsulent. Metsakorraldaja kinnitusi AS Graanul Invest kahjuks ei aktsepteeri.
K4 – Kui metsaomanik on võõrandanud raieõiguse NATURA 2000 aladel, siis kas müüja peab ostjale raha tagasi maksma?
V4 – Kui raieõiguse võõrandamise leping on sõlmitud kehtiva metsateatise olemasolul, siis neid tagasi pöörama ei pea. Erinev lugu võib olla kõiksugu eellepingute jms kokkulepetega, mis on raieõiguse ostule suunatud ajal, kui kehtivat metsateatist pole. Need tuleb aga juhtumipõhiselt lahendada.
K5 – Mis vahe on NATURA 2000 aladel ja NATURA 2000 metsaelupaigatüüpidel?
V5 – Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km2, millest 17 % on maismaal olevad NATURA 2000 alad. NATURA 2000 metsaelupaigatüübid on määratletud eraldi olenemata NATURA 2000 aladest. Eestis on määratletud 11 erinevat metsaelupaigatüüpi. KeA ettepaneku kohaselt tahetakse praegused metsaelupaigatüübid, mis asuvad Natura 2000 alade sees muuta piiranguvööndi staatusest sihtkaitsevöönditeks.
K6 – Millal hakkab 28 kuud metsaomaniku jaoks jooksma?
V6 – Kui ettepanekus sisalduva ala suhtes esitab metsaomanik metsateatise, siis KeA peatab metsateatise menetluse 28 kuuks. 28 kuud hakkab jooksma siis, kui KeA on pärast omanikult metsateatise saamist peatanud selle metsateatise menetluse. Näiteks kui metsaomanik esitab metsateatise poole aasta pärast, hakkab tal 28 kuu tähtaeg alles siis kulgema. Sisuliselt on sel juhul piirangute aeg olnud pikem kui 28 kuud. Seetõttu tasuks metsateatis juba nüüd ära esitada – saab selgeks, kas ranged piirangud jäävadki püsima või ei ole sel alal ranget kaitset vajavat metsaelupaika ning mets saab jätkuvalt olla piiranguvööndis. Keskkonnaamet teostab välitöid metsateatiste laekumise järjekorras. Välitöid teostatakse parema tulemuse saamiseks siis, kui maapind on lumeta.
K7 – Mis saab peale 28 kuu möödumist?
V7 – 28 kuu jooksul alates konkreetses metsas raie keelamisest peab riik otsustama, kas mets võtta range kaitse alla või mitte.
K8 – Kuna metsaomanikul õigus Metsaseaduse § 41 lg 14 metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas, siis kas NATURA 2000 metsaelupaigatüübi piiranguvööndites ei ole see enam lubatud?
V8 – Kuna NATURA 2000 metsaelupaigatüübid ei ole range kaitse alla määratud, vaid KeA on teinud ettepaneku, siis ettepanek ei keela raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Kuna metsaomanik ei esita metsateatist, ei teki ka raiet keelavat otsust. Tähtis aga, et raie oleks kaitse-eeskirjaga lubatud.
K9 – Kui kinnistule on seatud riigi kasuks järelmaksuvõla tagatiseks hüpoteek ning nüüd raie peatatakse, kas riik peatab ka hüpoteegimaksete sissenõudmise?
V9 – Senini riik maksete peatamisega nõustunud ei ole. Erametsaliit on seisukohal, et selline käitumine riigi poolt ei ole mõistlik ega aus nende omanike suhtes, kellele riik ise on müünud majandamisvõimalustega metsa ning nüüd ühepoolselt piiranguid seab. Oleme ka Keskkonnaametile teinud ettepaneku, et ühes piirangute seadmisega teavitaks nad hüpoteegipidaja esindajaid maksete nõudmise peatamisest. Kui range kaitse alla võtmise ettepanek mõjutab oluliselt järelmaksunõude summa tasumist, on Keskkonnaamet valmis hüpoteegipidajale ettepanekust tulenevate kitsenduste kohta selgitusi andma. Kel tekivad lähtuvalt raiete peatamisest makseraskused, siis sellest tuleks teada anda Keskkonnaametile.
K10 – millist hüvitist piirangute eest makstakse?
V10 – Seni kuni tegemist on piiranguvöönditega, makstakse hüvitist kuni 60 eur/ha aastas. Kui ala muutub sihtkaitsevööndiks, on hüvitis 134 eur/ha aastas. Erametsaliit on nõudnud kõigile nö lukku pandud aladele koheselt sihtkaitsevööndi kompensatsiooni laienemist. Selget vastust antud ei ole.
Eesti Erametsaliit jätkab probleemile lahenduste leidmist. Oleme valmis abistama metsaomanikke ka õigusvaidlustes, kui esitatud metsateatisega on raie keelatud põhjendades seda Keskkonnaameti ettepanekuga alade kaitse alla võtmise kohta. Küsimuste korral võtke ühendust erametsaliit@erametsaliit.ee.