Parim metsamajandaja 2016: Rain Ajaots

Rain Ajaots on metsaomanik, kes panustab peale uuendusraieid palju aega ja tööd uue metsapõlve kasvatamisele. Seda tööd on näha ülepinnaliselt hooldatud kuusekultuurides, mida ta hooldab seni, kuni kasvama pandud puud rohust ning muust võsast üle on kasvanud ja omal jõul hakkama saavad.

Olulisel kohal on ka vanade kuivenduskraavide rekonstrueerimine, et metsast liigne vesi ära juhtida. Kraavide rekonstrueerimise juures on Raini jaoks tähtis, et need säilitaks oma esialgse paigutuse nii nagu tema esiisad need kaevanud olid. Seepärast ei näegi me tema metsades traditsiooniliselt sirgeid kraave vaid selliseid, mis juhivad liigvee ära just sealt kus on seda kõige enam.

Metsade majandamine ei ole Raini jaoks tuluallikas vaid ettevõtmine mida ta teeb suure hoole ja armastusega. Oluline on see, et mets oleks hästi hooldatud ning säiliks ka vanaisalt saadud pärand.

Igapäevaselt tegeleb Rain koos poja Jaanusega, põllumajandusega ning kahasse haritakse 600 ha põllumaad, kus peamiselt kasvatatakse teravilja. Põllupidajana on Rain, koos Jaanusega kohalikele elanikele tööandja. Lisaks põllutöödele teevad töötajad hooajaliselt ka metsatöid. Ettevõttes on ka halumasin, millega kevad-talvisel ajal teenust pakutakse.

Rain Ajaots on ka Vardi Erametsaseltsi liige ning tema sõnul saab ühistut usaldada sest alati kui tal on metsade majandamise osas nõu ja abi vaja on ta seda ühistust saanud. Rain suhtleb ka aktiivselt tema maadel tegutsevate jahimeestega.

Tubli metsakasvataja: Karo Mets

Karo Mets on Eestimaine metsandusettevõtte, mis tegutseb juba alates 1994. aastast. Metsamaad on neil veidi üle 1600 hektari.

Ettevõtte jaoks on olulisel kohal kõik metsaga seonduv: metsauuendamine, õigeaegsed valgustus-, harvendus- ja uuendusraied, maaparandus, ning hea ülevaade metsaressursist. Ettevõttel on tööl oma metsakorraldaja, kes koostab metsamajandamiskavad, et oleks olemas kvaliteetne ja ajakohane ülevaade metsade seisundist. Karo Metsal on ka oma masinapark, ning lisaks oma metsade majandamisele pakutakse proffesionaalset teenust oma koostööpartneritele.

Pildil Karo Mets OÜ juhataja Meelis Meigo

Metsaomanikuna korraldab ettevõte igal aasta kevadel oma töötajatele istutustalgud, et kõik ettevõtte töötajad saaks metsade majandamisse ja uuendamisse oma panuse anda. Karo Mets on Eesti Erametsaliidu PEFC rühmasertifikaadi liige ning omab ka PEFC tarneahela sertifikaati.

Metsaomanikuna on nad igati vastutustundlikud majandajad, kelle jaoks on oluline metsa hea käekäik ning tervis. Karo Mets osaleb aktiivselt ka Vändra Metsaühingu töös aidates kaasa kohalikule ühistegevusele.

Tubli talukultuuri hoidja: Heli Vahing

Heli Vahing on metsaomanik, kes on saanud tagasi oma vanaisa metsad ning neid majandama asunud. Teadmisi metsade majadamisest on Heli saanud metsaühistust ning ühistu poolt korraldatud õppepäevadest.

Metsad on Helile väga tähendusrikkad ning metsaomanikuna teab ka ka oma metsade tekkimise lugu. Osad neist on ise kasvanud vanale põllumaale, ning osa neist on rajanud tema vanaisa. Tema metsades leiab nii noorendikke kui ka vanu metsi, mida soovib ta järeltulevatele põlvedele säilitada.

Nii on tema metsas üks vääriselupaik, kus kasvavad vanad ja väärikad tammed ja haavad. Vääriselupaik ise asub jõe ääres ning moodustab maalilise vaatepildi kõigile, kes sinna satuvad.

Metsamajanduslikest töödest on Heli rekonstrueerinud kuivenduskraave ning metsatee, teinud uuendusraieid ning hiljem uuenenud metsas valgustusraieid.

Kraavide ning metsatee rekonstrueerimiseks taotles metsaomanik toetust SA Erametsakeskusest. Taastatud metsateed hooldab metsaomanik igal aastal, et see enam võssa ei kasvaks. Metsatööde planeerimisse kaasab ta oma lapsed andes neile edasi omandatud teadmisi ning oma metsa loo.

Heli Vahingu suurimaks unistuseks on aga taastada täies mahus vana puisniit. Osa sellest puisniidust asub Heli enda maadel ning neid alasid hooldab ta iga-aastaselt. Samuti lasi ta korda teha vanad kraavid, mis puisniidult üleliigse vee ära juhivad. Taastatud osal on näha vana kelder ning linaleo auk.

Heli Vahing on Tallinna Metsaomanike Seltsi liige osaledes aktiivselt seltsi poolt korraldatud õppepäevadel. Samuti on ta ise ühte seltsi õppepäeva võõrustanud.

Tubli tulevikku vaataja: Merit Kvatš

Merit Kvatš on suurepärane näide metsaomanikust, kes ei karda metsas ise toimetada. Järk järgult on Merit õppinud, kuidas erinevaid metsatöid teha. Kõik tööd, mis võimalik teeb Merit koos oma kahe tütrega ise.

Probleemiks pole kätte võtta mootorsaag, et talveks küttepuid teha või võsasaega kultuure hooldada. Tema jaoks on metsas toimetamine omamoodi väljakutse ning koht, kus ta end hästi tunneb.

Tütarde kaasamine metsatöödesse on Meriti jaoks samuti mitmelmoel tähtis. Oluline on koosveedetud aeg ning õpetused kuidas metsas toimetada ning metsast hoolida.

Vanaisa metsi majandades on metsaomanik saanud suurt tuge ja abi ka metsaühistust. Ühistuga koostöö on Meriti sõnul igati hästi toiminud, kuna sealt on saanud ta nii praktilist nõu õppepäevade ning konsulendi kaudu, kui ka abi metsatööde korraldamisel.

Koos konsulendi Tiit Kosenkraniusega on üle vaadatud millises seisus metsad on ning selle järgi tehtud ka edasised majandamise plaanid. Ühinenud Metsaomanikega koostöös tegi metsaomanik oma metsas uuendusraie, sanitaarraie ning tellis vajalikud metsataimed.

Kogukonda hoidev metsaomanik: Agu Takis

Agu Takis on metsaomanik selle kõige ehedamas mõttes. Tema jaoks ei ole kunagi olnud oluline metsast suure tulu saamine vaid see, et metsad oleks hooldatud ja korras. Lisaks on ta alati mõelnud kohalikule kogukonnale, kes on saanud tema käest osta nii küttepuud, palki kui ka laudu.

Veel mõned aastad tagasi oli tal olemas oma laudade saagimise plats, kus ta oma metsast saadud palkidest laudu saagis ning neid soovijatele müüs. Samuti on ta pakkunud tööd kohalikele elanikele metsade majandamisel.

Metsamajanduslikest töödest on ta lasknud oma metsades teha kõiki vajalikke töid ja raieid. Olulisel kohal on harvendus- ja valgustusraied, et tulevikus oleks lastel ja lastelastel kvaliteetne ja korras mets.

Peale uuendusraieid on metsaomanik lasknud oma metsad istutamise teel uuendada, et kasvama saaks uus metsapõlv. Raiete ning muude metsatööde korraldamise on enda õlule võtnud kohalik metsamees Aivar Mäetagas kes ka ise Agu metsades lisaks tööde korraldamisele hooldustöid teeb.

Pildil Aivar Mäetagas

Lisaks metsade majandamisele on Agu Takis olnud ka kirglik jahimees. Tema metsas oli mitmeid aastaid punahirvede söödaplats, kus loomi said peale Agu jälgida ka teised huvilised. Veel on lasknud Agu oma metsades toimetada Hiiumaa Ametikooli õpilastel, kes paar aastat tagasi tema metsas kutseeksami sooritasid. Agu Takis on ka kirjanik kes on kirjutanud kaks raamatut oma elust ja tegemistest.

PRESSITEADE: Parim Metsamajandaja on Rain Ajaots Harjumaalt

Eesti Erametsaliidu pressiteade
20.08.2016

Täna, 20. augustil kuulutati Nakatu Turismitalus toimuval metsamajandajate kokkutulekul välja Parim metsamajandaja 2016. Austava tiitli sai tänavu Rain Ajaots Harjumaalt.

Konkursil anti lisaks välja neli eriauhinda:
Karo Mets- Tubli metsakasvataja

Heli Vahing- Tubli talukultuuri hoidja

Merit Kvatš – Tubli tulevikku vaataja

Agu Takis – Kogukonda hoidev metsaomanik

Eesti Erametsaliidu korraldatav metsamajandajate konkurss viib edasi üle 20 aasta toimunud talumetsamajandajate konkursi traditsioone uues võtmes. Konkursi auhinnad, sealhulgas mootorsae võitjale, pani välja STIHL.

Kolm aastat tagasi nime muutnud konkurss on mõeldud kõigile metsaomanikele, kes majandavad oma metsi vastutustundlikult. Sel aastal osales konkursil viis metsaomanikku, kelle seas oli ka üks metsandusettevõte.

Tunnustatud metsaomanikke iseloomustab läbimõeldud tegevus ning tihe koostöö metsaühistutega. Kõik tänavused osalejad on aktiivsed metsaühistute liikmed, panustades läbi selle metsaomanike ühistegevusse.

Konkursi hindamiskomisjoni liige Aira Toss tõi välja selle, et metsamajandajate konkurss toob ilmekalt esile erinevad suunad taasisesesivumise järgses Eesti erametsanduses. „Meie riigis on tublisid metsandusettevõtteid, kus töötavad haritud metsandusspetsialistid ning tehakse läbimõelduid investeeringuid metsakasvatusse ning metsamaaparandusse ja samas on väga elujõulisi näiteid põlvkondade ülesest traditsioone austavast peremetsandusest. Rõõmu teeb see, et mõlemad suunad on leidnud ühisosa metsaühistutes.“

Kokkutulnud külastasid eelmise aasta parima metsamajandaja Tõnu Mändla metsi ning tutvusid Valgamaa tormikahjudega.

Pilte parimatest metsamajandajatest saab vaadata SIIT

Eesti Erametsaliit on 1992. aastal asutatud erametsaomanikke nende ühenduste kaudu ühendav ja esindav keskorganisatsioon, mis jätkab Eesti Talumetsa Liidu poolt alustatud peremetsaomanikke ühendavat tegevust.

Lisainfo:
Kristel Arukask
Eesti Erametsaliit
Projektijuht
53 468 109
kristel.arukask@erametsaliit.ee

Last modified: 23. apr. 2018