I ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühingu nimi on: Eesti Erametsaliit (edaspidi Ühing).
1.2. Ühingu asukoht on: Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Ühing on erametsaomanikke nende ühenduste kaudu ühendav ja esindav keskorganisatsioon, mis jätkab Eesti Talumetsa Liidu poolt alustatud peremetsaomanikke ühendavat tegevust.
1.4. Ühing on iseseisev juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast.
1.5. Ühingul on oma sümboolika (lipp, logo ja pitsat).

II EESMÄRGID

2.1. Ühingu tegevuse eesmärgid on:

1. arendada ühtne ja terviklik erametsaomanike organisatsioonide üleriigiline struktuur metsa ökosüsteemi teenuste jätkusuutlikuks ja efektiivseks kasutamiseks;
2. seista metsaomanike õiguste ja huvide eest;
3. rakendada abinõusid metsade jätkusuutlikuks majandamiseks, säilitamiseks ja taastamiseks;
4. toetada liikmete põhikirjaliste ülesannete täitmist, koordineerida nende tegevust ja vahetada informatsiooni;
5. arendada koostööd ja vastastikusele usaldusele rajanevat ühistegevust teiste organisatsioonidega;
6. arendada ettevõtlust ja ühistegevust maapiirkondades;
7. panustada loodushüvede säilimisse ja kasvu.

2.2. Ühingu eesmärk ei ole Ühingu liikmetele otsese ainelise tulu saamine ja jaotamine.
2.3. Oma eesmärkide saavutamiseks Ühing:

1. esindab Ühingu liikmeid riigivõimu- ja valitsemisorganites, kohalikes omavalitsusorganites, kohtus ning teistes organisatsioonides kooskõlas kehtiva seadusandlusega;
2. koordineerib liikmete omavahelist koostööd metsamajanduse, metsakasvatuse, metsakaitse ning metsamaterjalide varumise, ümbertöötlemise ja turustamise alal;
3. osaleb teadusliku ning rakendusliku uurimistöö korraldamises;
4. osaleb erametsanduse tugisüsteemi arendamises;
5. astub lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ja/või välisriikide juriidiliste ja/või füüsiliste isikutega ja sooritab muid tehinguid, mis vastavad Ühingu tegevuse eesmärkidele ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele;
6. teeb koostööd teiste sarnaste huvidega organisatsioonidega;
7. kogub ja jagab metsandus- ja keskkonnaalast informatsiooni;
8. võib astuda kohalike ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks;
9. võib taotleda rahalisi vahendeid oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest ning muudest seadusega lubatud allikatest;
10. osaleb projektides mille eesmärgid aitavad otseselt või kaudselt kaasa Ühingu eesmärkide täitmisele;
11. võib asutada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks teisi juriidilisi isikuid.

III ÜHINGU LIIKMEKS ASTUMISE, LIIKMESUSE LÕPETAMISE NING ÜHINGUST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD.

3.1. Ühingu liikmeks võivad olla kõik Eestis tegutsevad juriidilisest isikust erametsaomanike ühendused (tulundusühistud ja mittetulundusühingud), kes taotlevad Ühinguga sarnaseid eesmärke, kes tunnustavad käesolevat põhikirja ning on nõus ühiseks koostööks.
3.2. Ühingu liikmeks astumisel tuleb esitada:

1. kirjalik avaldus;
2. ärakiri üldkoosoleku või mõne muu pädeva organi otsusest Ühingu liikmeks astumise kohta;
3. registreeritud põhikirja ja registrikaardi koopia;
4. liikmete nimekiri, kus on ära näidatud juhtorganid ja nende kontaktandmed.

3.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmine otsustatakse kahe kuu jooksul Ühingu juhatuse otsusega.
3.4. Ühingu liikmete arvestust korraldab Ühingu juhatus.
3.5. Ühingust võib lahkuda vabatahtlikult kirjaliku avalduse alusel. Lahkumine otsustatakse kahe kuu jooksul Ühingu juhatuse otsusega, kusjuures liikmel tuleb lahkumisel täita kohustused ja likvideerida olemasolevad võlgnevused Ühingu ees.
3.6. Ühingu liikme väljaarvamine toimub volinike koosoleku otsuse alusel juhatuse poolt tehtud ettepanekul. Juhatus võib teha ettepaneku liikme väljaarvamise kohta Ühingust, kui:

1. liige ei täida Ühingu põhikirja või Ühingu juhtorganite otsuseid;
2. liige ei tasu liikmemaksu;
3. liikmeks oleva organisatsiooni tegevus on lõppenud;
4. liige kahjustab oma tegevusega Ühingu mainet või tegevust.

IV ÜHINGU LIIKME ÕIGUSED

4.1. Ühingu liikmel on õigus:

1. osaleda volitatud esindajate kaudu Ühingu juhtimises ja tegevuses;
2. kasutada kõiki Ühingu poolt osutatavaid teenuseid ja saada informatsiooni Ühingu tegevuse kohta;
3. osa võtta kõigist Ühingu poolt korraldatavatest üritustest;
4. esitada juhtorganitele arupärimisi ja ettepanekuid;
5. lahkuda Ühingust.

V ÜHINGU LIIKME KOHUSTUSED

5.1. Ühingu liige on kohustatud:

1. täitma Ühingu põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
2. oma tegevusega kaasa aitama erametsanduse arengule ja Ühingu tegevusele;
3. tasuma liikmemaksu ja täitma muud varalised kohustused Ühingu ees tähtaegselt.

VI ÜHINGU STRUKTUUR JA JUHTORGANID

6.1. Ühingu juhtorganiteks on:

1. Ühingu üldkoosolek;
2. Ühingu volinike koosolek;
3. Ühingu juhatus.

VII ÜLDKOOSOLEK

7.1. Ühingu kõrgeim juhtimisorgan on Ühingu üldkoosolek.
7.2. Üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt seaduses ette nähtud juhul, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.
7.3. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
7.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles on esindatud üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutud arv liikmeid, tuleb üldkoosolek kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata esindatud liikmete arvust.
7.5. Üldkoosolekul võib osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil.
7.6. Ühingu üldkoosoleku ainupädevuses on:

1. põhikirja muutmine;
2. volinike kinnitamine ja tagasikutsumine;
3. mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
4. teiste juriidiliste isikute asutamine põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.

IIX VOLINIKE KOOSOLEK

8.1. Üldkoosoleku ülesandeid täidab maksimaalses seadusega lubatud ulatuses Ühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek.
8.2. Volinike arv määratakse lähtuvalt liikmesorganisatsioonide liikmete arvust järgneval põhimõttel: iga liikmesorganisatsiooni 150 liikme kohta üks (1) volinik. Volinike arvu määramisel arvestatakse iga liikmesorganisatsiooni liikmeid eraldi ja neid ei summeerita.
8.3. Ühingu liikmetel on õigus esitada volinike kandidaate vastavalt järgnevale põhimõttele: iga liikmesorganisatsiooni 150 liikme kohta on õigus esitada üks (1) volinikukandidaat. Volinikekandidaatide arvu määramisel arvestatakse iga liikmesorganisatsiooni liikmeid eraldi ja neid ei summeerita.
8.4. Volinikud valitakse üldkoosolekul ning volinike volitused lõppevad volinike tagasikutsumisega üldkoosoleku poolt. Volinik peab olema erametsaomanik ning kuuluma ühingu liikme liikmeskonda.
8.5. Voliniku volitused lõppevad automaatselt:

1. voliniku surma korral
2. kui ta ei vasta enam punktis 8.4. nimetatud tingimustele

8.6. Volinike koosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt kaks korda aastas
8.7. Volinike koosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Volinike koosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
8.8. Volinike koosolek on otsustusvõimeline, kui selles on esindatud üle poole volinikest. Kui volinike koosolekul ei ole esindatud nõutud arv volinikke, tuleb volinike koosolek kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud volinike koosolek on otsustusvõimeline sõltumata esindatud volinike arvust.
8.9. Volinike koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
8.10. Volinike koosolekul võib osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil.
8.11. Kui volinik ei saa volinike koosolekul isiklikult osaleda võib ta lihtkirjaliku volitusega endale esindaja määrata. Esindajaks ei või olla teine volinik. Ühel isikul saab olla ainult üks hääl.
8.12. Volinike koosoleku pädevusse kuulub eelkõige järgnevate küsimuste otsustamine:

1. majandusaasta aruande ja revisjonkomisjoni aruande kinnitamine;
2. ühingu tegevuse ja arengu põhisuundade ning tegevuskava kinnitamine järgmiseks perioodiks;
3. ühingu liikmemaksude metoodika kinnitamine;
4. ühingu juhatuse liikmete valimine;
5. ühingu revisjonikomisjoni liikmete valimine või audiitori kinnitamine;
6. teistesse organisatsioonidesse ja liitudesse astumise ja väljaastumise otsustamine;

IX JUHATUS

9.1. Juhatus valitakse Ühingu liikmete esindajate poolt seatud kandidaatide hulgast vähemalt kolmeliikmelisena (3). Juhatuse liikmete täpne arv määratakse üldkoosoleku või volinike koosoleku otsusega. Ühingu juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe ja vajadusel aseesimehe. Ühingu juhatuse liikmed valitakse kolmeks (3) aastaks.
9.2. Korralise juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kvartalis. Erakorralise juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda iga juhatuse liige.
9.3. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekul võib osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil.
9.4. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl juhatuse esimehel.
9.5. Juhatuse esimees juhib ühingu ja juhatuse tööd
9.6. Juhatuse esimees või juhatus võib määrata juhatuse liikme, kes asendab esimeest tema äraolekul.
9.5. Juhatuse pädevuses on:

1. Ühingu eelarves ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise korraldamine;
2. Ühingu liikmete vastuvõtmine;
3. Ühingu liikmete registri pidamine;
4. üld- ja volinike koosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine;
5. revisjonikomisjonile finants- ja tegevusaruande esitamine üks (1) kuu enne volinike koosolekut;
6. Ühingu eelarve väljatöötamine ja volinike koosolekule esitamine;
7. Ühingu nimel lepingute sõlmimine;
8. Ühingu vara kasutamine ja käsutamine;
9. Ühingu tegevusse puutuvate teiste küsimuste otsustamine, mis on kooskõlas põhikirjaga ning üldkoosoleku ja volinike koosoleku poolt kinnitatud tegevussuundade ja vastuvõetud otsustega;
10. Ühingu raamatupidamise korraldamine.

9.6. Juhatuse koosolekust võivad vaatlejana osa võtta liikmesorganisatsioonide esindajad (hääleõiguseta).

X JÄRELEVALVE

10.1. Ühingu finantsmajandusliku tegevuse ja ühingu valitavate juhtorganite tegevuse üle järelevalve tegemiseks võib määrata revisjoni või audiitorkontrolli. 
10.2. Revisjonikomisjon valitakse volinike koosolekul kolme (3) liikmelisena ja kolmeks aastaks.
10.3. Revisjonikomisjoni esimees valitakse revisjonikomisjoni poolt.
10.4. Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on 2/3 revisjonikomisjoni liikmetest.
10.5. Revisjonikomisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl revisjonikomisjoni esimehel.
10.6. Revisjonikomisjonil on aruandekohustus volinike ja/või üldkoosoleku ees.

XI ÜHINGU VARA

11.1. Ühingu majandus- ja aruandeaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
11.2. Ühingu vara tekib:

1. liikmemaksudest;
2. riigi poolt eraldatud vahenditest;
3. annetustest ja eraldistest;
4. muust tulust.

11.3. Ühingu omandiks võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ja omamine ei ole vastuolus seadusega.
11.4. Ühing on vastutav oma varaliste kohustuste eest kogu talle kuuluva varaga.
11.5. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste ees.
11.6. Ühingu liikmemaks tuleb tasuda vastavalt volinike koosoleku poolt kehtestatud korrale.
11.7. Ühingust väljaarvamisel või väljaastumisel liikmemaksu ei tagastata.
11.8. Ühing peab seadusega sätestatud korras raamatupidamise arvestust, tasub riiklikke ja kohalikke makse ning esitab statistika- ja teistele riigiorganitele aruanded seadusandluses ettenähtud korras ja tähtaegadel.

XII ÜHINGU LÕPETAMINE

12.1 Ühingu tegevus lõpetatakse:

1. üldkoosoleku otsusega;
2. pankrotimenetluse alustamisel Ühingu vastu;
3. juhul, kui Ühingul on jäänud vähem kui kaks (2) liiget;
4. muudel seaduses ettenähtud alustel.

12.2 Ühingu lõpetamise võib otsustada üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 liikmetest.
12.3 Ühingu tegevuse lõpetamine ja lõpetamise korral selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.
12.4 Likvideerimisel allesjäänud vara läheb ühinguga sarnastel eesmärkidel tegutsevale ühingule vastavalt üldkoosoleku otsusele.

XIII ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE

13.1. Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses ettenähtud korras.

Põhikiri on kinnitatud Eesti Erametsaliidu 02.02.2021 üldkoosolekul Tallinnas.

Põhikirja saab alla laadida SIIT.

Last modified: 16. veebr. 2021