Vanu (enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud) maaparandussüsteeme saab lihtsustatud korras arvele võtta kuni 1. jaanuarini 2026 (Maaparandusseadus § 99 ja § 100).
Miks on kasulik kraavid arvele võtta?
-
- Võimalus ka tulevikus teha maaparandustöid (uute kraavide rajamisele võib tulla piiranguid);
-
- Võimalus kasutada toetusraha;
-
- EU taastuvenergia direktiivi kohaselt ei tohi bioenergia tootmiseks varuda puitu maadelt, mis on turbaalad olnud 2008.a. jaanuari seisuga. Siiski on direktiivis erand – kui varasemalt on turbaala kuivendatud (nt maaparandussüsteemi abil), siis võib sealt bioenergia tootmiseks puitu hankida (seda kinnitab ainult kraavide arvel olemine);
-
- Märgade metsade tegevuskavaga lisanduvad piirangud märgadele metsadele, sh kõdusoometsadele. Võimalik, et arvel olevad kraavid annavad tulevikus rohkem võimalusi märgades metsaelupaigatüüpides metsade majandamiseks;
Mida tähendab lihtsustatud korras arvele võtmine?
Enne 2003 aasta 1. juulit maaparanduse eesmärgil ehitatud kraave on võimalik võtta arvele enne 2026. aasta 1. jaanuarit ilma, et oleks vaja maaparandussüsteemi ehitamise nõuded täita ja taotleda Põllumajandus- ja Toiduametilt projekteerimistingimusi.
Kraavide puhul, mis on ehitatud pärast 2003. aasta 1. juulit ja pole registris, kehtivad samad nõuded mis maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel või uue süsteemi ehitamisel, ehk alustada tuleb projekteerimistingimuste taotlemisest.
Kust saab kontrollida, kas kinnistu on juba osa maaparandussüsteemist?
Kõik arvele võetud kraavid ja maaparandussüsteemid on kantud maaparandussüsteemide registrisse.
Kaardirakendustest saab kasutada Spectrum Spatial-it (kõige värskem info) ja Maa-ameti geoportaali: maaparandussüsteemide kaarti.
Selle lehekülje lõpus on toodud näited Spectrum Spatial ja Maa-ameti geoportaal: maaparandussüsteemide kaardirakenduste kasutamise kohta.
Kuidas vana kraavi registrisse kanda?
Juhul kui kraav ei ole osa maaparandusüsteemist, siis vastavalt sellele kas olemasolevad kraavid on kantud kaardile (Eesti topograafiline andmekogu – ajalooline kaart), tuleb tegutseda vastavalt maaparandusseadusele.
§ 99. Kasutusloa andmine enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mille andmed on nähtavad olemasoleval kaardil, kuid mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata.
§ 100. Kasutusloa andmine enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mille andmed ei ole nähtavad olemasoleval kaardil ja mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata.
Kes saab teha kraavi arvele võtmiseks vajaliku mõõdistuse?
Isikute ja ettevõtete nimekiri, kellel on litsents olemasolevaid kraave kaardile mõõta ja märkida: Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate register (MATER). Otsides märgi järgmised tegevusalad: uurimistöö, projekteerimine.
Vajalik pädevus on olemas ka maamõõtjatel (Litsentseeritud maamõõtjate kontaktid ja eelistatud tööpiirkonnad).
Mõõdistamisjooniste tingimused on toodud Maaparandusseaduse § 101. Mõõdistamisjoonise koostamine ja kinnitamine
Kas vanade kraavide registrisse kandmisele on piiranguid?
Juhul kui on vaja tellida olemasolevate kraavide kaardile märkimist kaitstavatel aladel, tuleb eelnevalt veenduda, et sealsed looduskaitselised piirangud võimaldavad maaparandussüsteemi registrisse lisada.
Kraavide kattumisel looduskaitseliste piirangutega, tuleb Põllumajandus- ja Toiduametil Keskkonnaametiga kraavide registrisse kandmine kooskõlastada.
Kus saab teha avalduse kraavide arvele võtmiseks?
- Kliendiportaali kaudu (https://portaal.agri.ee) „olemasoleva maaparandussüsteemi arvelevõtmine”
- e-postiga piirkondlikule maaparandusvaldkonna aadressile (digiallkiri) (https://pta.agri.ee/ametist-uudised-ja-kontaktid/kontakt/piirkondlike-esinduste-kontaktid)
- paberkandjal tavalise postiga (allkirjastatud)
Taotluse sisu: asukohakirjeldus (nt katastritunnus), asukohaplaan, kraavide asukoht mida tahetakse arvele võtta, kooskõlastused arvelevõetava MPS-i maaomanikega, vajadusel naabermaaomanikega*, vajadusel mõõdistamisjoonis**, muud maaparandusüsteemi olemasolu tõendavad dokumendid (teostusjoonised, pass, ajaloolised joonistatud kaardid)
*Kooskõlastus naabermaaomanikega – Selleks, et kraav saaks arvele on vaja kõikide maaomanike nõusolekut. Üks maaomanik teeb taotluse arvele võtmiseks aga kõikide maaomanike nõusolek, kelle maad kraav läbib, on vajalik taotluse menetlemiseks.
**Mõõdistamisejoonis – eelnevalt kirjeldatud – juhul kui olemasolev kraav ei ole kaardil nähtav ning selleks on vaja tellida mõõdistus. Sellisel juhul on vaja lisada ka mõõdistamisjoonis.
Spectrum Spatial kasutamise näide
Lihtsustatult: Kui kinnistu maaparandusüsteem on kas roosa või sinisega värvitud alas, siis on see juba maaparandusüsteemi reguleeriva võrgu osa. Väljaspool värvitud alasid ei ole kraavid maaparandusüsteemina arvel.
Siniste joontega märgitud eesvoolud on maaomanike endi kohustus korras hoida ning punase joonega märgitud on riigi korrashoitavad eesvoolud.
Maa-ameti geoportaali kasutamise näide
Lihtsustatult: Kui kinnistu maaparandusüsteem on pruuniga märgitud alas, siis on see juba maaparandusüsteemi reguleeriva võrgu osa. Väljaspool pruuniga märgitud alasid ei ole kraavid maaparandusüsteemina arvel.
Punase joonega märgitud riigi poolt korrashoitavad eesvoolud.
Rohkem infot maaparandusüsteemide kohta PTA kodulehel.
Last modified: 4. märts 2024