Eesti on metsarikas riik, üle poole meie pindalast on kaetud metsaga. Eesti on ka omanike riik, ligi pool meie metsadest kuulub eraomanikele. Lisaks on Eesti loodus- ja kultuuriväärtusi hoidev riik, ligemale kolmandik metsadest on piiratud majandustegevusega.
Kutsume Riigikogusse kandideerivaid erakondi üles käituma riigimehelikult. Ei tohi unustada, et üle 100 000 erametsaomaniku koos oma perekondadega annavad suure panuse ühiskonna arengusse. Usaldage meid ja ärge kehtestage uusi emotsioonidele tuginevaid reegleid.
Enne kui hakkate tegema metsandust puudutavaid poliitilisi otsuseid, palume arvestada, et metsaomanike tegevus on juba üksikasjalikult reguleeritud ja kontrolli all. Looduskaitselisi piiranguid lisandub sellest hoolimata aga järjepidevalt.
Rangelt kaitstavate erametsade osakaal on Eesti Looduse infosüsteemi järgi kasvanud 10 aastaga 22%. Kui juurde võtta veel piirangud, mis tulenevad projekteeritavatest sihtkaitsevöönditest, I kategooria liikide leiukohtades, Natura metsaelupaigatüüpidest, jms., mida kajastab statistiline metsainventuur, siis on see osakaal tõusnud sama ajaga ligi 38%.
See tähendab, et 2021 aastaks oli Eestis u 40 000 ha rangelt kaitstavaid erametsasid. 2022 aastal on see arv kindlasti suurenenud kasvõi viimasel ajal loodus- ja maastikukaitselade laiendusettepanekute mõjul. Lisaks metsade majandamisele metsaseadusega ja looduskaitseseadusega seatud kitsendustele lisandub kohustus taluda tehnovõrke, jahiseadusest tulenev kohustus taluda ulukikahjustusi ja jäätmeseaduses sisalduv nõue koristada metsa veetud prügi. Lisanduvad kohalike planeeringutega maaomandi kasutamisega seotud piirangud. Uute piirangute asemel vajavad metsaomanikud motiveerimist ja tunnustamist nii loodushoiu edendamisel kui metsakasvatusse panustamisel. Tagamaks metsaomanikele tehtavate investeeringute perspektiivikuse osas kindlustunne on vajalik kehtestada kaitstavatele metsadele maksimaalne pindalaline piir.
Seetõttu tuleb Eesti Erametsaliidu arvates erametsapoliitika kujundamisel arvestada, et
- Maaomandi kasutamise piirangud peavad olema proportsionaalsed ja õiglaselt ning koheselt hüvitatud
Tänase praktika järgi riik sisuliselt võõrandab eramaid looduskaitseliste piirangute seadmisega. Makstavad hüvitised katavad vaid murdosa tegelikult saamata jäävast tulust. Eelkõige maapiirkondades elavatele inimestele on loodusressursside kasutamise võimalus elulise tähtsusega senise traditsioonilise elukorralduse jätkamiseks. Seetõttu on vajalik:
- hüvitiste määrad viia õiglasele tasemele;
- käivitada looduskaitseliste piirangutega erametsade vahetamine majandatava riigimetsa vastu;
- võimaldada piirangutega metsamaa võõrandamist riigile turuhinnaga;
- enne piirangute kehtestamist hinnata nende sotsiaalmajanduslikke mõjusid
- Vabatahtlik lepinguline loodushoid tuleb seadustada
Metsaomanikud on majandanud metsi viisil, mis on võimaldanud haruldastel lindudel ja taimedel erametsades toime tulla. Käskudele-keeldudele tuginev looduskaitse ei ole nii efektiivne kui maaomaniku teadlik tegevus loodusväärtuste säilitamisel. Vajalik on muuta looduskaitseseadust pakkudes keeldude alternatiivina lepingulist suhet riigi ja maaomaniku vahel.
- Rohelepe Eestis ei saa tähendada metsade lukkupanekut
Roheleppel puudub tulevik, kui metsamajandust nähakse ennekõike piiramist vajava tegevusena. Eesti oludes on puit kodumaine taastuv ressurss, mille kasutamine annab Eesti inimestele nii sooja toa kui toob leiva lauale, aga aitab saavutada ka kliimapoliitika eesmärke. Piirangute seadmise asemel tuleb soodustada puidu väärindamist kallimateks toodeteks, ent mitte alahinnata ka puitbiomassi rolli energiasektoris.
- Eesti metsade käekäigu üle peab otsustama Eesti
Euroopa Liidu aluslepingu järgi on metsandust puudutavad küsimused liikmesriikide pädevuses. Samas on Euroopa Komisjoni tasandil süvenev soov metsandusküsimustes otsustamist üha enam Brüsselisse viia. Erinevad looduskaitse regulatsioonid määratlevad metsade kaitse ulatuse ja sisu, LULUCF tahab ette kirjutada raiemahu ja bioenergia direktiivid öelda, millisest puust võib haket teha. Eesti kui metsarikas maa peab seisma selle eest, et Euroopa Liit laseks peamised metsade käekäiku mõjutavad otsused teha liikmesriikidel endil.
- Jahindus peab arvestama metsakasvatuse vajadustega
Ulukipopulatsioonide haldamine peab toimuma viisil, mis võimaldaks kvaliteetsete puistute kasvatamist. Jahiseadus vajab muutmist, et jahipidamine eramaadel toimuks lepingute alusel, mis oleks suunatud ulukikahjude ärahoidmisele. Samuti tasub loobuda ebamõistlikult suure pindalaga jahipiirkondadest. Vajakajäämistele praeguse jahiseaduse rakendamisel on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler.
- Erametsandustoetuste eelarvet tuleb oluliselt suurendada
Õigeaegne metsade uuendamine ja kvaliteetsete metsade kasvatamine on oluline meede süsiniku sidumisel ja kliimaeesmärkide täitmisel. Ka looduskaitseliste piirangute kasv ning metsaseadusest tulenevad kitsendused majandusmetsade kasutamisele tingivad vajaduse metsamajandustegevusi riiklikult toetada. Metsakasvatuse hoogustamiseks peab tõstma erametsatoetuste eelarvet, mis on juba üle kümnekonna aasta püsinud samal tasemel (samas on inflatsioon 2008. aastast kuni käesoleva aasta (2022) alguseni olnud 44 protsenti).
Eesti Erametsaliidu volinikud
Kuressaares, 02.12. 2022