Anniki Leppik

Kaasamisest räägitakse palju suurte projektide võtmes ja tavaliselt mõeldakse selle all rahvarohkeid koosolekuid ning kirglikke arutelusid. Rohujuuretasandil võiks kaasamine aga olla lihtsalt naabrite omavaheline normaalne läbisaamine stiilis „kui teen midagi, mis kuidagi puudutab ka sind,

Diana Laarmann on Eesti Maaülikooli metsahoiu ja metsakorralduse kaasprofessor, läbinud hulgaliselt erialakoolitusi ning juhtinud eriilmelisi projekte. Ta on kirjutanud doktoritöö metsaökosüsteemi taastamise seirest ja analüüsist ning räägib särasilmselt metsandusega kaasnevatest teemadest. Laarmann peab end metsa

Kui tihti mõtleme sellele, kellega me linnaruumi jagame? Paljud metsloomaliigid on muutunud nii tavapäraseks, et neid ei märkagi enam. Linnaloomade seas on levinumad jänesed, oravad, siilid, rebased ja linnud, nagu kajakad, varesed, tuvid ja varblased.

Kui mõelda taimele, mis kehastab põhjamaade looduse sitkust ja eraklikku väärikust, kerkib esile ikka harilik kadakas. Ta ei tõmba tähelepanu mitte kiire kasvuga, vaid võlub oma tagasihoidliku püsivusega. Põua- ja pakasekindlana ning kasvukoha suhtes vähenõudlikuna

Vardi Metsaühistu, mis aastani 2018 tegutses erametsaseltsi nime all, asutati 2002. aastal. Organisatsiooni hingeks on olnud selle asutamisest peale juhatuse esimees Taavi Ehrpais. 2014. aastaks oli ühistu kasvanud piisavalt, et võtta tööle tegevjuht. Tegevjuhina tegutses

Luua Metsanduskool avas taas uksed uutele tulevikutegijatele: metsanduse, metsamasinate, loodusturismi ja maastikuehituse eriala õppijatele. Kuid alates sellest aastast kehtivad kutsehariduses uued reeglid: osaliselt muutub õpe tasuliseks. Mais algas vastuvõtt Luua Metsanduskooli, kus praktilise loodushariduse kaudu