Anniki Leppik

Autor: Anniki Leppik

Pressiteated

Metsanduse aasta tegu on maaomanike meeleavaldus

Tartus toimunud tunnustusüritusel valiti metsandusvaldkonna mulluseks aasta teoks Eesti Erametsaliidu poolt eelmise aasta mai lõpus Riigikogu ees korraldatud maaomanike meeleavaldus, millel osales enam kui 700 inimest. Erametsaliit ei välista meeleavalduse kordamist. Maa- ja metsaomanikke kannustas

Sinu Mets

Virumaa Metsaühistu tegevuspiirkond on eestis unikaalne

Hiljuti 24 tegutsemisaasta täitumist tähistanud Virumaa Metsaühistu on kasvanud tervet Ida-Viru maakonda katvaks ühistuks. Sarnaselt paljude teiste piirkondadega on ka meie kõige teravamaks murekohaks üha laienevad piirangud metsade majandamisel. Virumaa Metsaühistu asutasid 26. veebruaril 2001

Sinu Mets

Austa saagi ehk tähelepanu ohutusele ka kõige väiksematel saetöödel

Õiged töövõtted, riskidest arusaamine ja kaitseriietus on elementaarsed, kui töötad kettsaega, mida õigusega peetakse kõige ohtlikumaks tööriistaks. Ja siin ei ole vahet, kas töö käib metsas, saed koduaias õunapuuoksi või eemaldad teele kukkunud puud –

Sinu Mets

Pärandkultuur metsas pole piirang, vaid võimalus

Veerandsada aastat tagasi toimus Kullamaal esimene Eesti Metsaseltsi korraldatud seminar, kus metsamees ja pärandkultuuri uurimise algatamise eest elutööpreemia saanud Lembitu Twerdjanski (Tarang) jagas oma Rootsis omandatud teadmisi pärandkultuurist, rõhutades maaomaniku otsustusvabadust sellega ümberkäimiseks oma maal.

Sinu Mets

Tegus noor leiab metsanduses igal juhul oma koha

Metsaharidusega vanemate peres Vara metskonnas kasvanud Airiin Vaasa jõudis metsandusõpinguteni juhuslikult, pere vastasseisust hoolimata. Juba ülikooliajal aktiivsusega silma paistnud noore naise tiitlite hulka lisandus värskelt Euroopa kliimasaadiku uhke nimetus. Millega Euroopa kliimapakti saadik täpselt tegeleb,

Sinu Mets

Juurepess – metsaomaniku nuhtlus

Eesti Mükoloogiaühing valis 2025. aasta seeneks juurepessu perekonna. See ohtlik seenpatogeen tekitab okaspuudel juure- ja tüvemädanikku, mille tõttu võib metsaomanikul saamata jääda kuni kolmandik võimalikust tulust. Juurepessust tingitud kahju Eesti kuusikutes on hinnanguliselt 8,5 miljonit