Õiguskantsler soovitab Keskkonnaametil parandada ekslikud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kanded ja hinnata enne piirangute rakendamist, kas nende aluseks olev info on piisav. Eesti Erametsaliidu hinnangul näitab õiguskantsleri soovitus laiemat probleemi Eesti looduskaitse korralduses: kui otsuste aluseks olevad andmed ei ole korrektsed, ajakohased ja kontrollitavad, ei saa nende põhjal teha kvaliteetseid looduskaitseotsuseid.
Liit ootab Keskkonnaametilt viivitamatult õiguskantleri soovituse täitmist ja andmete ajakohastamist ning vastust küsimusele, kes hüvitab omanikule põhjendamatu piirangu tõttu tekkinud majandusliku kahju.
„Õiguskantsleri soovitus toob välja süsteemse puudujäägi Keskkonnaameti senises praktikas, ehkki probleemi on juba püütud pisendada ja taandada üksikjuhtumiteks,“ selgitas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Kristel Järve. „Kui me ei saa olla kindlad looduskaitse korraldamiseks kasutatavate andmete kvaliteedis, siis kuidas saame olla kindlad, et kaitseme õigeid väärtusi õigetes kohtades ja õigel viisil?“
Õiguskantsleri 6. oktoobril Riigikogu keskkonnakomisjonile, kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile saadetud kirjast joonistub välja terve rida puudusi: EELIS-e kandeid tehakse napi ja alati mitte piisavalt kontrollitava info alusel, seaduses ette nähtud kaitsealale lisatakse Keskkonnaameti määratud suurusega puhveralasid, piiranguid rakendatakse ka seal, kus linnu pesa või pesitsemist pole tuvastatud, ning ekslikuks osutunud kannete parandamine on väga aeglane.
EELIS-e kanne on õiguslikult kõigest informatiivse loomuga, kuid praktikas kaasnevad sellega maaomanikule konkreetsed tegevuspiirangud. Erametsaliidu hinnangul kipub Keskkonnaamet seejuures ka oma volituste piire ületama.
Näiteks näeb seadus merikotka pesa ümber ette 200 meetri raadiusega püsielupaiga. Keskkonnaamet on aga korduvalt lisanud seadusega ette nähtud 200-meetrisele kaitsealale kuni 500 meetrini ulatuva elupaiga, kus kehtivad samuti tegevuspiirangud.
„Kui kotkapesa kaitseks piiratakse maaomaniku tegevust ligi 80 hektaril – see on umbes 110 jalgpalliväljaku suurune ala – siis tahaks näha, et riik kaitseks samasuguse innuga ka maaomanikku,“ ütles Järve.
Järve sõnul ootavad maaomanikud riigilt looduskaitse reformi. Lisaks EELISe andmetele tugineb looduskaitsekorraldus sadadele kaitsekorralduskavadele, liikide tegevuskavadele, elupaikade tegevuskavadele ja teistele alusdokumentidele. Kuigi neid käsitletakse üldjuhul õiguslikult mittesiduvate dokumentidena, kasutatakse neid praktikas sageli menetlustes ja otsustes piirangute põhjendamisel.
„Olgu märgitud, et väljaspool kaitseala piirangute talumist ja saamata jäänud tulu ka kuidagi ei hüvitata,“ lisaks Järve. „Igasugune piirang tuleb alati hüvitada ja kui selgub, et maaomanike tegevust on aastaid piiratud ekslike andmete põhjal, tuleb kompenseerida ka selle tulemusel tekitatud majanduslik kahju.“
MTÜ Eesti Erametsaliit on riigi suurim erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid.
Õiguskantsleri seisukoht on kättesaadav õiguskantsleri kodulehel.
Last modified: 8. okt 2026
