Avaleht ArtiklidMets kui tööstuse tuluallikas

Mets kui tööstuse tuluallikas

Kirjutas Arpo Kullerkupp• 27. apr. 2018

6.jutu pilt skeemiga

Puidutööstus on üks Eesti tähtsamaid tööstusharusid

Aja nõue on kasutada taastumatute ressursside asemel taastuvaid, vähendada inimtegevuse süsinikujälge ja järgida põhimõtet, et ressursse kasutataks säästvalt. Puit on Eestis üks tähtsamaid taastuvaid ressursse, puit seob süsinikku ja just puidutööstuses osatakse tänapäeval ära kasutada ka kõik jäägid.

Puidutööstus on Eestis tähtis tööstusharu. Puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb üle tuhande ettevõtte. Suuremad ettevõtted tegutsevad nii kodu- kui ka välisturul, kus puit ja puidust tooted on aastaid olnud Eesti väliskaubanduse bilansi tasakaalustajaks. Sektori mikroettevõtteid leiab hulgaliselt iga omavalitsuse territooriumil – puiduga seotud töö on maapiirkondades paljude inimeste peamine elatusallikas.

Pärast viimast masuaega 2008–2009 oli Eesti majanduses metsa- ja puidutööstus esimene, kes kriisist toibus. 2016. aasta majandusülevaates märgib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et „viimased viis aastat on puidutööstus näidanud üles stabiilset kasvu; kiire kasv leidis aset nii ekspordis kui ka koduturul”. Metsa- ja puidutööstusliidu kodulehelt leitavate andmete järgi oli 2017. aasta sellele jätkuks.

Puidu väärindamist järjest rohkem

Traditsioonilisteks puitu töötlevateks allharudeks loetakse sae- ja plaaditööstust ning nende toodete järeltöötlust, aga ka tselluloosi- ja paberitööstust. N-ö uuteks allharudeks loetakse üha suurema osatähtsusega puiduenergeetikat (graanulid, puiduhake jms) ja suuresti veel tuleviku majandusharuks peetavat puidul põhinevat biotööstust (nt teise põlvkonna biokütuste tootmine).

Suurim puidutarbija on olnud mehaaniline puidutöötlemine (saetööstus), kus edasiminek ei käi mitte niivõrd selle arvelt, et rohkem puitu saagida, vaid selle arvelt, et tooteid väärindatakse aina enam (hööveldamine, sõrmjätkamine, liimpuit jne, aga ka peenpalgi laiem kasutuselevõtt jms). Puidutööstusettevõtete hulka kuuluvad teiste hulgas akende ja uste, puidust ehitusdetailide, mööbli puitdetailide jne tootjad.

2016. aastal märgiti: „Saetööstus on meil traditsiooniliselt tugevalt eksportiv tööstusharu. Kogu toodetud saematerjalist eksporditakse saematerjalina alla poole ja ülejäänud osa eksporditakse töödelduna. /…/ Eestis moodustab puidu mehaaniline töötlemine mahukama poole ning see on potentsiaaliga tegevussuund. Paljud puitmaterjalid saavad lõppviimistluse juba tehases, näiteks värvitud voodrilauad, liistud, seinaplaadid.”

Hüppeliselt kasvanud puitmajatööstus

Majandusülevaade märgib, et viimistluse heaks näiteks on tehasemajad, mille puhul kasutatakse saetud, hööveldatud, liimitud ja ka termotöödeldud puitmaterjale. Samuti komponente: uksi, aknaid, inseneripuitu. „Üks arenev ehitussuund on ristkihtpuidu kasutus, mis töötab nii konstruktsiooni- kui ka siseviimistluselemendina…”

Eesti puitmajaliidu kodulehelt leiab, et puitmajasektori müügitulu ulatub ligikaudu 350 miljonit euroni ja et Eestis on puitmajatootjaid umbes 250. Ettevõtete kogutoodangust ligikaudu 85–90% müüakse Eestist väljapoole – peamisteks sihtturgudeks on Skandinaavia, Saksamaa ja Suurbritannia, kuid ekspordipartnerite seast võib leida ka Jaapani, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Korea.

Lisandväärtust ka muudele puidusortidele

Metsades leiduv madalama kvaliteediga puit sobib puidugraanulite ja puitbriketi tootmiseks, mis on veel valdavalt eksporttoodang ja mille kasutamise kasvu prognoositakse ka siseturul. Teine kasutusviis on kohapealne taastuvenergia tootmine (nt ka hakkpuit katlamajades) ja kolmandaks aitab see kaasa inseneripuidu arengule. Ka ehitusmaterjalide tootmisel saab kasutada peenestatud-hakitud puitmaterjali – see pressitakse sobiva vormiga plaatideks, postideks vms.

Puidu keemilise töötlemisega tegeleb muu hulgas tselluloosi- ja paberitööstus. Eestis on üle 60 paberi, tselluloosi või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet. Koduturu osa on paberitööstuses aasta-aastalt vähenenud, sektori toodangust üle 80% läheb ekspordiks. Peamised tegijad on puitmassi tootja AS Estonian Cell ning paberi ja papi valmistaja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. Kokku annavad nad üle kahe kolmandiku selle sektori müügitulust.

Sada ekspordiriiki

Eesti puidutööstuse jaoks on eksport tähtsal kohal läbi aja, see moodustab müügist ligi kaks kolmandikku. Näiteks 2016. aastal eksporditi 101 riiki, lisaks veel piirkonnad, mida majandusministeeriumi ülevaade märgib „määratlemata piirkonnaks”. Peamisteks ekspordipartneriteks olid 2016. aastal Rootsi, Norra ja Saksamaa, kuhu läks enam kui 40%. Järgnes Soome, jõuliselt on kasvanud eksport Aasia riikidesse – Hiina, Jaapan, Korea.

Suurematest kaubagruppidest on rohkem kasvanud puitmajade segment – 2016 oli ekspordi kasv 9%, peamine sihtturg Norra, suurem kasv Saksamaal ja Hollandis.

Puitmajadega sarnases mahus eksporditakse Eestist ehitusdetaile (aknad, uksed, liimpuit jms), mille eksport kasvas 2016. aastal 12%, suuremad sihtturud Skandinaavia maad ja Jaapan.

Metsa- ja puidutööstusliidu kodulehelt leiab andmeid ka eelmise aasta kohta. Üldiselt on seal öeldud, et 2017. aasta kokkuvõttes olid keskmised puidutööstuse toodangu mahu- ja müügiindeksid (neid näitajaid kasutatakse statistilistes ülevaadetes, et oleks võimalik tulemusi võrrelda) kõrgemal tasemel kui aasta tagasi. Positiivsed olid ka ekspordiindeks ja koduturu müük. Paberitööstuses oli kasv mahus ja ekspordimüügis, kuid koduturu müüginäitaja kahanes.

Võrreldes majanduskriisi eelse aja tasemega olid puittoodete näitajad 2017 kõrgemal ja pabertoodete omad samal tasemel. Puidupõhiste toodete ekspordimaht oli 2,12 miljardit eurot, mis on 11% rohkem kui 2016. Impordi rahaline maht oli 687 mln eurot (võrreldes 2016. aastaga +12%). Puidutoodete väliskaubanduse bilansi ülejääk võrreldes 2016. aastaga kasvas, ulatudes 1,4 miljardi euro tasemele.

Ekspordistruktuuri jaotus rahalise mahu järgi 2017. aastal: