Kliimaministeerium ootas nädala alguses tagasisidet metsaseaduse ja looduskaitseseaduse planeeritavatele muudatustele. Allpool kokkuvõte Eesti Erametsaliidu poolt ministeeriumile saadetud seisukohtadest.
Metsaseaduse muutmise eelnõu näeb ette, et vähemalt 70% Eesti metsamaast peab olema majandusmetsana majandatav. Samuti soovitakse teiste muudatuste kõrval suurendada säilikpuude arvu lageraielankidel, kehtestada lageraielangi maksimaalne pindala 5 ha, kaotada teatise esitamise kohustus harvendusraiel ning tõsta trahvimäärasid 30 korda.
Looduskaitseseaduse eelnõu näeb olulisemate muudatustena ette, et 30% maismaast ja merest peab olema „tõhusa kaitse“ all, tuuakse sisse loodusmetsade definitsioon, täpsustatakse maaomanike teavitamise korda ning lisatakse vabatahtliku looduskaitse lepingute võimalus.
Eesti Erametsaliit tunnustab ministeeriumi eesmärki tagada stabiilne metsanduskeskkond ja mitmekesistada metsaomanike võimalusi mh lepingulise looduskaitse seadusesse toomisega. Samas tõime oma tagasisides mõlema eelnõu kohta välja mitmeid kriitilisi punkte, millega edasises menetluses arvestada tuleb.
Majandusmetsade osakaal
Toetame metsaseadusesse planeeritavat põhimõtet, et vähemalt 70% metsamaast oleks majandusmets. Samas peame oluliseks, et piirangutega alade loetelu lepitakse kokku seaduse tasandil ning loetellu peavad kuuluma ka kalda- ja veekaitsevööndid ning rohevõrgustiku alad, kus omavalitsused on kehtestanud metsamajandamise piiranguid. Samuti tuleb hinnata nende piirangute koondmõju ja tagada hüvitised metsaomanikele.
Säilikpuude nõuded
Planeeritav säilikpuude mahu suurendamine ja minimaalse puude arvu sätestamine rinnete kaupa vähendab metsaomanike paindlikkust oma metsa kujundamisel ning võib ohustada metsade uuenemist. Leiame, et karmimad nõuded pole põhjendatud, kuna oluliselt on kasvanud kaitstavate metsade osakaal ning vähenenud lageraielangi pindala.
Paindlikkus ja bürokraatia vähendamine
Me ei ole vastu lageraielangi maksimaalse suuruse vähendamisele 5 hektarile, kuid teeme ettepaneku kehtestada lageraielangi maksimaalne pindala kinnistupõhiselt, et vältida sõltuvust naaberkinnistute raietest. Toetame harvendusraie teatise esitamise kohustusest loobumist ning tegime ettepaneku kaaluda teatisest loobumist ka teiste raieliikide puhul, kuna riik saab raiete andmed nii raie lõpetamise teavituste kui ka tulevikus lisanduva EUDR regulatsioonide kaudu.
Trahvimäärad
Kavandatavat üle 30-kordset trahvimäärade tõusu peame põhjendamatuks ja ebaproportsionaalseks. Selline plaan ohustab metsandussektori majanduslikku stabiilsust ja investeerimiskindlust. Selle asemel soovitame tõsta määrasid kuni 2,5 korda, mis vastab elukalliduse ja teiste majandusnäitajate kasvule sel perioodil.
Tõhusa kaitse määratlemine
Looduskaitseseaduse eelnõu näeb ette, et 30% maismaast ja merest peab olema „tõhusa kaitse“ all. Oma tagasisides rõhutasime, et see ei ole EL-i poolt ette nähtud kohustus, vaid poliitiline mõõdik, mille mõju pole hinnatud. Piisav oleks kuni 20% kaitse. Samuti tuleb „tõhusa kaitse“ objektide loetelu sätestada seaduse tasandil, mitte määruses, ning arvestada kõiki alasid, mis panustavad elurikkuse säilitamisse.
Loodusmetsade definitsioon
Eelnõus välja pakutud loodusmetsa definitsioon on liiga üldine ja selle täpne sisustamine jäetakse ministri määruse tasandile, mis on vastuolus hea õigusloome põhimõtetega. Enne uue mõiste kehtestamist tuleb selgitada kooskõla EL õigusaktidega ja kehtestada kriteeriumid (nt vanus, pindala) seaduse tasandil.
Maaomanike teavitamine
Praegu näeb eelnõu ette, et loodusväärtuste seire ja inventuuri puhul teavitatakse omanikku personaalselt vaid õuemaal viibimise korral. Nõuame kohustuslikku personaalset teavitamist sõltumata maa sihtotstarbest, kuna riigil on selleks tehnilised võimalused olemas. Õiguskantsler on samuti varem juhtinud tähelepanu puudustele maaomanike teavitamises, mis oleks võimalik selle seadusemuudatusega lahendada.
Vabatahtlik looduskaitse
Peame vabatahtliku looduskaitse lepingute sissetoomist väga oluliseks ja positiivseks sammuks, kuid samas rõhutame, et lepingud peavad olema paindlikud ja arvestama mõlema poole – riigi ja maaomaniku – huve. Liigne jäikus ja detailne regulatsioon oleks kokkulepete sõlmimisel pigem takistuseks.
Täispikkuses Eesti Erametsaliidu seisukohti saab lugeda siit: metsaseadus ja looduskaitseseadus.
Last modified: 21. nov. 2025
