Alanud on tuludeklaratsioonide esitamise aeg. Kui metsaomanik on eelmisel aastal müünud raieõigust või metsamaterjali, kuulub saadud tulu tulumaksuga maksustamisele. 2024. aastal kehtis tulumaksumäär 20%, kuid 2025. aastast rakendub kõrgem, 22% määr.

Metsaomanikul on õigus saadud tulu edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. Näiteks 2024. aastal saadud raieõiguse või metsamaterjali müügitulu maksustamise saab edasi lükata hiljemalt 2027. aasta tuludeklaratsiooni. Kandes osa tulust edasi järgmistele perioodidele, võib olenevalt tulu summast maksukohutus tulla väiksem või puududa sootuks. 

Tasub meeles pidada, et 2025. aastal tulumaksumäära tõus 22%-le mõjutab edasi kantud tulude maksustamist. Kõik seni edasi kantud ja maksustamata kasumid maksustatakse selle määra järgi, mis kehtib nende väljavõtmise hetkel. Näiteks 2024. aastal saadud tulu, mille maksustamine on edasi lükatud 2025. aastasse, maksustatakse sellest aastast kehtima hakanud kõrgema tulumaksumääraga. Maksukoormust võib tõsta ka 2026. aastast kehtima hakkav 2% julgeolekumaks, millega planeeritakse maksustada ka kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügil saadud kasu.

Metsa majandamise kulud saab tulust maha arvata

Tulu saamise ja maksustamise vahelisel ajal tehtud metsa majandamise kulud on võimalik maksustatavast tulust maha arvata. Lisaks raietööde, materjali transpordi ja müügiga seotud otsestele kuludele saab tulust maha arvata metsa uuendamiseks, kasvatamiseks ja kaitseks tehtud dokumenteeritud kulud.

Kuludokumentideks võivad olla näiteks: 

• maapinna ettevalmistamise arved 
• taimede ostuarved 
• istutamisteenuse arved 
• kultuuri hooldamise arved 
• hooldusraiete arved 
• ulukitõrje vahendite soetamise arved 
• metsamaal tehtud maaparanduse arved 
• metsa inventeerimise ja metsamajandamise kava tellimise arved

Metsaseaduse alusel makstud toetused on füüsilisele isikule tulumaksuvabad ja need ei kuulu deklareerimisele. Nende toetuste arvel tehtud kulutusi ei saa tulust maha arvata. EL meetmetest saadud toetused (n-ö metsameede – hooldusraiete ja kahjustatud metsa taastamise toetused) on füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatud ja nende puhul võib kulutused maha arvata täies ulatuses.

5000-eurone maksusoodustus

Metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamisest saadud tulust saavad metsaomanikud igal aastal täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.

Kui metsa müügist saadud tulu jääb alla 5000 euro aastas, ei pea metsaomanik sellelt summalt tulumaksu maksma. Kui tulu ületab 5000 euro piiri, maksustatakse ainult seda ületav osa. Kui kinnistul on rohkem kui üks omanik, saab iga kaas- või ühisomanik oma metsatulust 5000 eurot maha arvata.

5000 euro suurust täiendavat mahaarvamist järgmistesse aastatesse edasi kanda ei saa. Küll aga saab seda kasutada varem edasi lükatud metsatulude maksustamiseks.

Kui metsaomanik teenis 2024. aastal metsamaterjali võõrandamise eest 20 000 eurot, järgmised 3 aastat metsast tulu ei teeni ning kasutab 2024-2027. a tulude deklareerimisel maksustamishetke edasikandmise võimalust (deklareerib tänavu maksustava tuluna 5000 eurot ja järgneval kolmel aastal samuti iga-aastaselt sama suure summa), ei pea ta kokkuvõttes 2024. aastal teenitud 20 000 eurolt tulumaksu maksma.

Täiendavat mahaarvamist ei saa kasutada töödeldud metsamaterjali (nt hakkepuit või küttepuud) müügitulu maksustamisel.

Täiendav 5000-eurone mahaarvamise õigus kehtib ka looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks makstavate Natura 2000 erametsamaa toetuste puhul. Seetõttu toetuse välja maksmisel tulumaksu kinni ei peeta ning metsaomanik peab ise saadud Natura toetuse tuludeklaratsioonis esitama.

Metsakinnistu müük

Metsamaa võõrandamisest saadud tulu maksustamisel on füüsilisel isikul õigus müügihinnast maha arvata metsa müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Omandireformi käigus tagastatud maa (sh tagastatud metsamaa) esmakordsest võõrandamisest saadud tulu maksuvaba. Maksuvabastust saab kasutada inimene, kes omandireformi käigus tagastatud maa esmakordselt võõrandab. Maksuvabastus kehtib ka siis, kui selline maa on omandatud pärimise teel. Samas kaob maksuvabastuse õigus, kui omandireformi käigus tagastatud maa on saadud kingituseks.

Metsateatiste riigilõiv ja raadamistasu

Mullu suvel muutusid uuendusraiete ja raadamise metsateatised tasuliseks. Nüüd tuleb iga planeeritud raie eest tasuda riigilõivu 30 eurot. Seejuures käsitletakse igal eraldisel planeeritud raiet eraldi. Näiteks kui planeerite aegjärkset raiet kahel kõrvuti eraldisel, tuleb mõlema eraldise kohta esitada metsateatis ja tasuda kokku 60 eurot riigilõivu. Tasu on kehtestatud metsateatise läbivaatamise eest, seetõttu tuleb tasu maksta ka siis, kui saate teatisele eitava vastuse. 

Uuendusraied on lageraie, aegjärkne raie, häilraie ja veerraie. Riigilõivu ei pea maksma harvendusraie, sanitaarraie, valikraie, trassiraie ja kujundusraie metsateatiste esitamisel.

Kui maaomanik soovib metsa raadada ehk muuta metsamaa näiteks põlluks, elamumaaks või näiteks tuulepargiks, tuleb alates 2024. aasta suvest selle eest maksta. Raadamisõiguse tasu määr on 4464 eurot raadatava hektari kohta ning selle maksjaks on metsateatise esitaja. Tasu ei küsita siiski kõigi raadamiste eest, näiteks olemasolevate trasside hooldamise, maaparandussüsteemide rekonstrueerimise aga ka soode taastamise korral tehtud raadamiste eest.

Maamaks

Maamaksuga maksustatakse Eestis kogu maa, v.a maa, millel on majandustegevus keelatud. Maks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maade 2022. aasta hindamise tulemusel tõusis maa maksustamishind keskmiselt 8,3 korda, näiteks metsamaa maksustamine tõusis keskmiselt 4,6 korda, põllumaa maksustamine 22,5 korda. 

Möödunud aastani kehtis maamaksu tõusu kontrolli all hoidmiseks n-ö kaitsemehhanism, mis ei lubanud maamaksu tõsta üle 10 protsendi aastas. Tänavu ei tohi maamaks tõusta rohkem kui 50% ning järgmisest aastast maamaksu tõstmisele piiranguid ei ole. Siis saavad KOVid ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus 10-100%.

Maamaksu teade väljastatakse maa omanikule või kasutajale (1. jaanuari seisuga). Maksu tasumiseks on 2025. aastal kaks tähtaega – 31. märts ja 1. oktoober. Kuni 100-eurone maamaks ühe kohaliku omavalitsuse piires asuvalt maalt tuleb tasuda 31. märtsiks. Suurema maamaksusumma puhul tuleb 31. märtsiks tasuda vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ning hiljemalt 1. oktoobriks ülejäänud osa.

Metsaühistud on abiks

Oskuslik maksukohustuste planeerimine võib metsaomanikule tuua märkimisväärse kokkuhoiu. Kui endal metsa või metsamaterjali võõrandamise maksustamise kohta teadmisi napib, tasub pöörduda oma metsaühistu poole. Ühistud aitavad metsaomanikel igal aastal täita sadu tuludeklaratsioone ning on levinumate küsimustega juba varasemalt kokku puutunud. Metsaühistute kontaktid leiab metsaühistute kodulehtedelt, erametsaliit.ee või eramets.ee.

Artikkel ilmus Maalehe Metsalehes.

Last modified: 5. märts 2025