Meie keskkonnanõunik Mari osales nädala alguses Soomes toimunud kahepäevasel seminaril, kus käsitleti Euroopa Liidu roheleppest tulenevaid regulatsioone ning boreaalse regiooni liikmesriikide tõlgendusi. Keskenduti vanade metsade kriteeriumite metoodikate väljatöötamisele, jätkusuutlikule metsastamisele ja püsimetsanduse teemadele.
Nii Euroopa Komisjoni koostatud vanade metsade metoodika juhend kui ka taastamismäärus nõuavad, et metoodikate ja kavade protsess peab olema läbipaistev, kaasav ja tõhus, tagades puudutatud huvigruppide varajase ja sisulise kaasamise. Kliimaministeerium pole aga erametsaliitu korduvatest sooviavaldustest hoolimata nendesse protsessidesse kaasanud.
EL dokumendid annavad küll üldised suunised, kuid jätavad liikmesriikidele palju otsustusruumi. Näiteks vanade metsade kriteeriumid ja taastamismäärusest tulenevate protsendiliste eesmärkide sisuline tõlgendamine. Ehk liikmesriik saab ise väga palju ära teha, et need kriteeriumid ei oleks rangemad kui Euroopa poolt nõutakse. Hetkel on aga Eesti ametkondade tõlgendused olnud märksa karmimad kui Euroopa juhised seda eeldavad.
Püsimetsandusest räägiti suure entusiasmiga ja spetsiifilistel näidetel. Räägiti ka püsimetsanduse majanduslikust efektiivsusest võrreldes lageraiepõhise metsandusega, kuid ei arvestatud, et püsimetsanduse rakendamine on palju ajakulukam kui lageraiepõhine metsandus. Alustades planeerimisest, masinate transpordist, ülestöötamise kulust kuni metsa aeglasema kasvuni. Tuleb kaaluda, millises ulatuses on selliste majandusvõtete rakendamine reaalne. See ei tähenda aga, et püsimetsandust ei peaks rakendama. Kindlasti on vaja koguda täiendavaid andmeid, et leida viise, kuidas metsa efektiivselt püsimetsana majandada, tagades samal ajal jätkusuutliku järelkasvu.
Seminaril osalesid valdavalt erinevate huvigruppide esindajad, teadurid ja ametnikud, samuti Euroopa Komisjoni esindajad.
Last modified: 30. jaan. 2025
