Hiljuti toimunud Balti riikide erametsandusekspertide kohtumisel käsitleti viimaste aastate muutusi ja kõige aktuaalsemaid teemasid metsanduses.
Mari Teesalu
Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik
Enamik neist on seotud Euroopa Liidu suunistest tulenevate täiendavate kohustuste ja piirangutega ning maaomanike õiglasema kohtlemise vajadusega.
Näiteks on taastamismäärusest tulenevalt seatud eesmärgiks aastaks 2030 kehtestada taastamismeetmed 20 protsendile ELi maismaast ja 20 protsendile merealadest. Selliste kohustuste rakendamise juures on oluline arvestada maaomanikega ning tagada nendega koostöö ja avatud suhtlus.
Eesti metsaomanikud ei ole ainsad, kes tunnevad muret metsasektori tuleviku pärast. Üha ambitsioonikamad plaanid ja kohustused tulevad justkui paduvihmana, olles sageli omavahel ka vastuolulised. Rohkem kaitset, rohkem süsiniku sidumist, suurem väärindamine, suurem kohaliku tarbimine – ja kõige lõpuks ka konkurentsivõime tõstmine kõigi nende eesmärkide kõrval.
Rahalised kompensatsioonid Balti riikides
Milline on aga hetkel kolme riigi olukord maaomanikele looduskaitseliste maade eest kompensatsiooni maksmisel?
Eestis on looduskaitseliste piirangute puhul kehtestatud kaks rahalist kompensatsioonimäära. Piiranguvööndi eest makstakse kuni 60 eurot hektari kohta aastas ning see on püsinud muutumatuna alates 2008. aastast. Sihtkaitsevööndi kompensatsioonimäära on vahepeal paar korda tõstetud ja viimase info kohaselt tõuseb see uuel aastal 160 euroni hektari kohta aastas, mis jääb siiski enamikul juhtudel õiglase kompensatsiooni piirist madalamaks.
Lätis on kompensatsioonimäärad jagatud rohkematesse kategooriatesse kui Eestis. Kui keelatud on igasugune metsamajandamine või uuendus- ja hooldusraied, siis kompenseeritakse maaomanikule 196 eurot hektari kohta aastas. Kui kehtib keeld uuendusraietele, makstakse 145 eurot hektari kohta aastas, ning juhul kui vaid lageraie on keelatud, siis 52 eurot hektari kohta aastas.
Leedu kompensatsioonisüsteem on keerulisem, hõlmates nii iga-aastaseid kui ka ühekordseid makseid. Iga-aastast kompensatsiooni makstakse maaomanikule siis, kui raie lükatakse edasi määratud ajaks. Sellisel juhul arvutatakse kompensatsioon kasvava metsa väärtuse põhjal, millest lahutatakse ülestöötamiskulu ning korrutatakse panga aastase intressimääraga. Ühekordse makse saab maaomanik siis, kui looduskaitseline piirang on püsiv. Sellisel juhul arvestatakse summa vastavalt kasvava metsa turuväärtusele, millest samuti lahutatakse ülestöötamiskulu.
Aastatega on väljamakstav summa aga märkimisväärselt suurenenud. Kui 2021. aastal maksti iga-aastast kompensatsiooni 2350 eurot ja ühekordset
30 172 eurot, siis 2023. aastaks olid need tõusnud vastavalt 11 442 euroni ja 1 772 252 euroni.
Lätlased avaldasid samuti meelt
Kõigi kolme riigi metsaomanikud on tõstatanud probleemi, et kehtivad kompensatsioonimäärad ei ole piisavad ning looduskaitse kulud on suures osas maaomanike kanda. Eestis korraldasid maaomanikud kevadel meeleavalduse; enne seda tegid sama Läti metsaomanikud. Lätlaste meeleavalduse tulemusel loodi ministeeriumi tasandil kaasav kompensatsioonide töörühm, mis on välja töötanud erinevaid võimalusi looduskaitseliste piirangute kehtestamise korral: rahaline kompensatsioon vastavalt kasvava metsa väärtusele, maa ost, maadevahetus ja iga-aastane rahaline kompensatsioon. Eelduste kohaselt peaks Läti valitsus tegema seadusandlikud muudatused õiglaste kompensatsioonimäärade süsteemi osas 2025. aasta septembriks. Ka Leedus on kompensatsioonimäärade tõstmine päevakorral.
Arutati ka Natura mõjuhindamisi, millel on Eesti metsaomanikele otsene mõju. Eestis ja Leedus on see Euroopa Liidu rikkumismenetluse tulemusel kehtestatud kohustus, samas kui Lätis sellist nõuet hetkel ei ole. Alates käesolevast aastast viib Leedu, sarnaselt Eestiga, läbi Natura elupaikades majandustegevuse eelset mõjuhindamist. Siiani on tehtud ainult eelhindamisi, täishindamisi veel mitte. Hindamine hõlmab lisaks elupaigale ka selle lähiümbrust. Eestis on selleks määratud 30 meetrit, kuid Leedus on lähiümbruse määratlemine ebaselge ja sõltub konkreetses elupaigas leiduvatest väärtustest.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et erametsaomanike mured on kõigis kolmes riigis sarnased ja kõige teravamalt on pildil ikka looduskaitseliste piirangute hüvitamisega seonduv temaatika.
Last modified: 9. jaan. 2025
