Erametsa ja riigimetsa esindajad arutasid Tartus koostöövõimalusi metsateede, kuivendussüsteemide ja laoplatside kasutamise, rajamise ning hooldamise küsimustes. Hea meel on tõdeda, et RMK uksed on metsaomanike mõtete ärakuulamiseks avatud!
Metsaomanikud on väljendanud muret, et vahel pole selge, kellega riigimetsa süsteemist taristuteemadel suhelda. Siin on aga kindel juhis – erametsaomanike esmaseks kontaktiks on alati kohalik metsaülem. Info piirkondlike metsaülemate kohta leiab siit: https://www.rmk.ee/organisatsioon/kontaktid/metsamajandus/regioonid
RMK kinnitas ka, et üldiselt on võimalik riigimetsa metsateid kasutada, välja arvatud juhtudel, kui ilmastikuolud, tee seisukord või muud põhjused seda mõnel perioodil ei võimalda.
Metsakraavide teema puudutas nii kraavide hooldamist kui ka kraavide kinni ajamist kaitsealadel. Erametsaliidu esindajad rõhutasid, et kraavide sulgemisel kaitsealadel tuleb hinnata, ega see ei mõjuta erametsi väljaspool kaitseala. Muret kraavide sulgemise kahjuliku mõju pärast on väljendanud mitmed metsaomanikud.
RMK kinnitas, et teiste omanike maakasutuseesmärke kahjustada ei tohi ja kraavide sulgemisel tuleb väga põhjalikult hinnata võimalikke mõjusid, et vältida kahjusid erametsadele. Samuti paluti probleemsetest juhtumitest RMK kohalikule metsaülemale teada anda.
Taristuobjektide rajamise puhul leidsid osalised, et koostöövõimalused on olemas ja neid juba ka kasutatakse. RMK on rakendanud koostöömudeleid, kus objekt ehitatakse koos kohaliku omavalitsuse ja eraettevõttega. Sellise sooviga tasub samuti alustada oma piirkonna metsaülemast.
Kulude osas märkis RMK siiski, et nemad katavad vaid riigimetsaga seotud kulud ega saa kogu projekti maksumust enda kanda võtta.
Spetsiifilisemalt tõstatus ka küsimus, kuidas saada infot RMK-le taristu hooldamise töid (teeäärte niitmine, kraavide hooldamine) tegevate ettevõtjate kohta, et vajadusel neilt ka erametsale hooldust tellida. Siin kehtib samuti soovitus pöörduda kohaliku metsaülema poole.
Erametsaliit tunnustas RMK-d metsataristu hooldamiseks ja rajamiseks tehtud investeeringute eest. Ilma riigimetsa hea tööta oleks meie metsamajandamistaristu oluliselt kehvemas seisus.
Erametsaliitu esindasid kohtumisel metsapraktikud Harry Pütsepp ja Anti Rallmann ning tegevjuht Jaanus Aun.
Last modified: 31. okt. 2024
