Eesti Erametsaliit juhib tähelepanu, et kliimaministeeriumi eilne teade tõsta rangelt kaitstavates metsades looduskaitselist hüvitist 26 eurot hektari kohta on sisuliselt olematu mõjuga.
Ministeerium on varasemalt korduvalt kinnitanud, et õiglase hüvitise tasemeks sihtkaitsevööndis on 200 eurot hektarist. Hüvitise väiksemas mahus tõstmisega tehakse vaid osa rehkendusest ning uus määr on õiglasest endiselt viiendiku võrra madalam.
Erametsaliit ei saa nõustuda, et õigluse latti sätitakse selle järgi, palju õnnestus teistest maamajanduse toetustest ja riigieelarvest raha saada. On lubamatu, et metsa kaitsemiseks tuleb täiendav raha metsa kasvatamiseks mõeldud toetuste arvelt. Kahjuks ei ole kliimaministril suutlikkust tagada metsaomanike õiglane kohtlemine.
“Hüvitiste tõus ei saa tulla tulevikumetsade arvelt. Täna see nii on, sest vahendid hüvitiste tõstmiseks võetakse osalt just tulevikumetsade kujundamiseks mõeldud toetustest,” selgitas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik.
Tema sõnul on erametsaliit riigile välja pakkunud lihtsa lahenduse – kui hüvitamiseks raha pole, andke omanikule piirangutega koormatud metsa vastu maa riigi tulundusmetsast. Maade asendamine toimub täna näiteks Rail Baltica trassil või Nursipalu polügooni laiendamisel, looduskaitseliste maade puhul pole aga seni olnud poliitilist tahet seda teha.
“Põhiseaduse järgi tuleb piirangud hüvitada õiglaselt ja koheselt. Täna sellist võimalust loodud ei ole. Maa saab riigile müüa, kuid ka see protsess võtab aastaid,” täpsustas Erik.
Vähem oluline pole seegi, et metsaomanikud ei soovi loobuda omanikuks olemisest. „Õiglane oleks piirangutega metsa puhul maksta koheselt välja küpse metsa väärtus ning tulevikus hüvitada kasvava metsa väärtus iga-aastaste maksetena“, selgitas Erik metsaomanike vaadet.
Last modified: 18. okt. 2024